Trassialternatiivide plussid ja miinused

Hannes Astok on hiljuti avaldanud artikli Rail Balticu teemal: Rail Baltic -Tartu kaudu Riiga!

Artikli põhiteema on raudteetrassi Tartusse suunamise soov. Artiklis on mitmeid kahtlase väärtusega seisukohti, kuid käesolev postitus keskendub ühele nüansile, see on eri trassialternatiivide plussid ja miinused. Astok kirjutas artiklis:

"Pole mingit kahtlust, et kokkuvõttes on Rail Balticu Tartu kaudu käima panemisel palju enam plusse kui miinuseid: Eesti suuruselt teise keskuse ühendamine Euroopaga, kiire ja turvaline ühendus ja palju enam reisijaid nii Tallinna ja Tartu kui Tartu ja Riia vahel, ärajäävad maade võõrandamised uue raudteekoridori rajamisel, kogu raudteeliini ristumiste ohutuks muutmine. Kas selle kaalub üles umbes 20-minutiline võit teist teed pidi sõitmisel, on ülimalt kaheldav.

 
Ma ei taha eelneva jutuga vähendada Pärnu tähtsust, vaid lihtsalt rääkida tõsiasjadest. Seepärast kutsun ametnikke ja poliitikuid üles avalikult kaaluma ja põhjendama Rail Balticu teekonna valikuga seonduvat. Sest lõppeks ehitatakse raudtee ju minu kui Eesti ja Euroopa maksumaksja raha eest ning Eesti omaosaluse sadade miljonite eest võiks teha ka muid mõistlikke asju, näiteks üles vuntsida ja digitaliseerida sadu põhikoole üle Eesti."

Kui Rail Baltical läbi Tartu võib olla rohkem plusse kui miinuseid kui mõelda lihtsalt kas raudtee võiks liikuda läbi linna, siis kahe trassi võrdluses Rail Balticu Pärnu suunalisel trassil on omakorda rohkem plusse võrreldes Tartu suunalise Rail Balticu trassiga. Järgnevalt on esitatud mitmeid võrdlevaid tabeleid AECOMi lõppraportist mida on võimalik lugeda TJA veebilehelt.

Punase ja kollasega on tähistatud uued 240km/h disainiga 1435 mm raudteed, oranźi ja rohelisega vanal taristul 1520mm.
Mööda uut trassi on Tartu suunaline distants 90/84 km (reisirong/kaubarong) ehk 12,84%/11,86% pikem. Aega kulub rohkem 40min/47min ehk 16,46%/7,61% rohkem. Vanal trassil on Tartu suunalise ühenduse vahe natuke väiksem, kuid siiski oluline. Distants 70/55km pikem ja 8,88%/6,84% pikem ning kestus 36min/19min pikem. Seega on kummutatud ka üks Astoki ebatäpsetest väidetest, et Tartu suund on kõigest 20 min pikem - reisijale kestab Tartu suund  36...40 min kauem ja kaubale minimaalselt 19...47 min. Oluline pluss Pärnu kasuks. Reisi- ja kaubarongide tee pikkus erineb natuke kuna neil on peatused eri kohtades.

TABEL 1. Distants ja sõiduaeg erinevatel trassidel. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 132.

Järgmine tabel näitab reisijate veo tulusid eri trassivariantide korral.  Punase (Pärnu) ja kollasega (Tartu) on tähistatud uued 240km/h disainiga 1435 mm raudteed, oranźi (Pärnu) ja rohelisega (Tartu) vanal taristul 1520mm.

TABEL 2. Reisijate veo tulud eri trassialternatiividel. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 142.

Lõik 1 on kas olenevalt trassialternatiivist Tallinnast Tartusse või Pärnusse, lõik 2 kas Tartust või Pärnust Riiga, lõik 3 Riiast kas Radviliskisse või Paneveźysesse ja lõik 4 kas Radviliskist või Paneveźysest Poola piirini läbi Kaunase. Järgnevas tabelis näeme kuidas erineb reisijateveo tulude prognoos 1435 mm ja 1520 mm trassil kui liikuda kas läbi Tartu või Pärnu. Tabel näitab kui palju oleks Tartu suunal tulud suuremad. Kiirel trassil oleks tulud kokku suuremad 11 miljonit eurot, aeglasel trassil 4,1 miljonit eurot.

TABEL 3. Reisijateveo tulude vahe (Tartu-Pärnus) erinevatel trassivariantidel.

Reisiveol on Tartu suund saavutanud eelise kuid reisijate vedu pole peamine. Ka praegu hoiab taristut oma kasutustasudega üleval kaubavedu. Sama juhtub Rail Balticaga: oluiline on kaubavedu. Ilma kaubaveota uut raudteed ei tule.  Tabel 4 näitabki erinevatel trassialternatiividel kaubaveo tulu. Volume in million tonnes on kaubaveo maht miljonites tonnides, revenue in million euros on müügitulu miljonites eurodes, journey time savings in million euros on ajasääst arvestades miljonites eurodes, CO2 ja GHG CO2E vastavalt säästetud saaste emissioon tonnides. Punase (Pärnu) ja kollasega (Tartu) on tähistatud uued 240km/h disainiga 1435 mm raudteed, oranźi (Pärnu) ja rohelisega (Tartu) vanal taristul 1520mm.

TABEL 4. Kaubaveo tulude erinevus erinevatel trassidel. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 148-149.

Tabel 5 võrdleb eri trassidel kaubaveo tulusid. "Erinevus 1435" võrdleb uuel kiirel trassil Pärnu ja Tartu trassi, "Erinevus 1520" on vanal trassil kahe linna trassi võrdlused. Tabel võrdleb kui palju Tartu suunaline trass oleks halvemate tulemustega Pärnu suunalisest trassist. Näeme seda, et 2040 aastal on Pärnu suunal liikumas 2,6 miljonit tonni rohkem kaupa ning tulud 35 miljonit eurot suuremad. Ajasääst on 19 miljonit suurem kui Tartu suunal. Ka keskkonnamõjud oleks Pärnu suunal väiksemad. Keskkonnamõjud on detail, mida kindlasti ei tohiks ignoreerida. Üks olulisi kasulikke aspekte Rail Baltica juures on see, et aitab nii Eestil kui ka Soomel maandada erinevate rohepoliitikate karmistumisest tulenevaid karmimaid keskkonnanõudeid taristule. Kui me ehitame praegu taristu mis on parimast alternatiivist suurema negatiivse keskkonnamõjuga, siis see ei ole hea lahendus tuleviku karmistuvaid rohepoliitikaid silmas pidades. 

TABEL 5. Kaubaveo tulude võrdlus eri trassidel. Kui palju oleks Tartu suunalise trassi tulemus halvem võrreldes Pärnu suunalisest trassist.

Erinevus T/P on oluline tähelepanu pöörata kuna näitab kiire trassi (läbi Tartu) ja aeglase trassi (läbi Pärnu) erinevust. Erinevust sisuliselt pole. Mis näitab väga oluslist detaili miks eelistus langeb Pärnu kasuks Tartu asemel: Pärnu on sirgem ja otsesem trass mistõttu kaupa liiguks sellele rohkem mistõttu tulud kokku oleks suuremad. Logistikateenuste kasutajatel vastavalt oleks kulud väiksemad. Järgnevalt tabel 6 võtab tulud reisijate veolt, kauba veolt ja ajasäästu kokku kaubaveolt - kuigi reisijate veolt on tulud läbi Tartu suuremad, on kaubaveolt saadavad tulud läbi Pärnu suuremad. Kokkuvõttes võidab Pärnu trass Tartu trassi ees. 

TABEL 6. Tulude võrdlus erinevatel trassidel. Kui palju oleks Tartu suunaline trass parem/halvem kui Pärnu suunaline trass.

 Kuigi raudteeprojekti peamine hindamiskriteerium on finantsiline jätkusuutlikkus, siis erinevate riiklike investeerimisprojektide juures on vaja hinnata ka muid kriteeriume. Järgnevalt on esitatud võrdlustabelid mittefinantsilise info osas.

Natura alade läbimine või nendega piirnemine

TABEL 7. Natura alad trassikoridori lähedal. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 179.

AECOMi andmel läbi Pärnu suunal 10, Tartu suunal 9. Lähedal asuvad Pärnu suunal 22, Tartu suunal 16. Kokkuvõttes Pärnu suunal 32 Natura ala, Tartu suunal 25.

Müra mõjud

TABEL 8. Asustatud punktid trassi ääres. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 192.

Tabel 8 näitab trassi vahetusse lähedusse jäävaid asustatud punkte kus võib tekkida mürast mõjusid. Pärnu suunal 7 asustatud punkti vs Tartu suunal 6. Sisulist vahet ei ole.

Pärandkultuur

Oluline kriteerium on pärandkultuurile olulised paigad mida raudtee võib oma mõjuga rikkuda.

TABEL 9. Pärandkulutuuri väärtuslikud paigad trassi lähedal. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 194 - 195.

Alternatiiv 1 (Pärnu 1435) on parem kui Alternatiiv 3 (Tartu 1435).

Tehnilise analüüsi kokkuvõte
AECOM leidis oma tehnilise analüüsi kokkuvõttena, et parim trassialterenatiiv on:

• Kapitalikulu - Pärnu, 1435 uus trass
• Reisi ajasääst - Pärnu, 1435 uus trass
• Tulud - Pärnu, 1435 uus trass
• Laiemad majanduslikud kasud - Pärnu ja Tartu, 1435 uuel trassil võrdselt
• Keskkond (CO2 sääst) - Pärnu, 1435 uus trass

 Kokkuvõttes leidis AECOM, et Pärnu trass annab väikseima kapitalikulu juures suurimat tulu ja on seetõttu eelistatud trass.

Lisaks on AECOM hinnanud ka muid kriteeriume (tabel 10). 

TABEL 10. Rail Baltica trasside erinevad võrdluskriteeriumid. Allikas: AECOMi lõppraport lk. 198-200.

(Tabelis 10 tähistab hinnang "1" parimat tulemust ja "4 halvimat")

Kõige lõpuks veel täiendav võrdlustabel erinevate trassialternatiivide kohta. Jätkuvalt on punase (Pärnu) ja kollasega (Tartu) on tähistatud uued 240km/h disainiga 1435 mm raudteed, oranźi (Pärnu) ja rohelisega (Tartu) vanal taristul 1520mm.

TABEL 11. Rail Baltica trasside erinevad võrdluskriteeriumid. Allikas: Kakulis presentation.

Kokuvõttes saab öelda, et Pärnu suunaline trass sai nii finantsilistes kui ka mitte-finantsilistes (looduskeskkond, sotsiaalmajanduslikud kriteeriumid) arvestuses rohkem plusspunkte kui Tartu suunaline trass. Trassialternatiive on juba praegu analüüsitud läbi mitme kriteeriumi ja erinevalt Astoki väitest nagu polevat kahtlust, et läbi Tartu liikumisel on rohkem plusse kui miinuseid, ei vasta see siiski tõele. Vähemalt mitte võrdluses Pärnu suunalise trassiga.