Masuuria - ilus kuid investoritele ebaatraktiivne piirkond. Kas ka Eesti saatus?

Kirde-Poola piirkonna online-ajaleht Wspolczesna.pl vahendab Poola piirkondade investeerimisatraktiivsuse ülevaadet. Pealkirja Masuuria - ilus kuid investoritele ebaatraktiivne piirkond kandev artikkel räägib selles, et Kirde-Poola on küll looduse osas ilus, kuid majanduse osas mitte eriti atraktiivne piirkond investoritele. Uuringu koostas Kondrad Adenaueri fond ja majandusinstituut (Instytutem Badań nad Gospodarką Rynkową).

Wspolczesna.pl selgitab, et peamine probleem mis regiooni vaevab on transpordiühenduste puudus. Transport on küll viimastel aastatel arenenud, kuid on võrreldes teiste piirkondadega vähem arenenud. Seetõttu pole ka piirkonna majandusarengu dünaamika eriti tugev. Pikaajalised sotsiaal-majanduslikud protsessid muudavad olukorra lahendamise keeruliseks, kuid olukord pole täiesti lootusetu. Piirkonna peamine probleem on halvad transpordiühendused ja paiknemine kirde-Poolas ehk logistiline kaugus Saksamaa turust. Olukorda lahendab investeerimine transpordiühendustesse: Rail Baltica ja Via Baltica. Ning transpordi täiendav sidumine majandusprotsessidega: logistika- ja tööstuspargid, vabakaubandustsoon jmt.

Piirkonna teine probleem on Natura alade üleküllus. Minevikus on  Via Baltica planeeringuga olnud Poolas tohutult suured vaidlused. Praeguseks on nii Via Baltica kui Rail Baltica tarbeks trassid leitud, kuid majandusarengu takistaja on loodus seal siiski.

Paralleelid Eestiga on ilmsed.
Mõtteid Autovedajate Aastakonverentsil räägitust:

Mis ootab autovedajaid?
Schenkeri maanteetranspordidirektor Kaido Kokk avaldas, et odav tootmine liigub Eestist ära. „Meie enda perspektiiv näeb, et üsna pea võib juhtuda nii ka elektroonikatööstusega, mis on ka meile endale palju veomahte andnud,“ ennustas Kokk. Ta põhjendas seda odava tööjõu eelise kadumisega Eesti tootmises. Seetõttu tasub tootmist viia juba sihtturule lähemale, kuna logistikakulu Euroopa ääremaalt võib kujuneda suuremaks kui siinne võit tööjõukuludelt.

KAART 1: Euroopa aeg-ruumiline kokkutõmbumine raudteel. Allikas: Spiekermann, Wegener.

See on üsna tõenäoline arenguperspektiiv. Kaart 1 näitab 1993 aastal koostatud Lääne-Euroopa aeg-ruumilise kokkutõmbumise prognoosi aastaks 2020. Lääne-Euroopa on sellest ajast saadik oma transpordiühendusi uuendanud ja laiendanud. Baltikum samal ajal jääb ka lähitulevikus Lääne-Euroopa majanduslikust tuumikust kaugele.

Transpordikulude ja rohemaksude kasv lööb kõige valusamalt vaeseid EL äärealadel paiknevaid EL uusliikmeid. Kui Eesti jääbki Euroopaga ühendatuks nii nagu ta on praegu ühendatud, siis kasvavad kulud viivad tootmist lähemale Euroopa tuumikule. Puuduvate transpordiühenduste tõttu ei saa tulevikus ka kohapealt midagi Lääne-Euroopasse eksportida. EL on valmis tõstma lennuliikluse ja maanteeliikluse rohemaksusid, seega ei saabu ka turiste tulevikus tuumikust kaugesse ja kallisse riiki.

Eesti on samuti Euroopa mõttes perifeerias ja looduse poolest ilus maa. Kas Eesti saatus on samuti manduda mikro- ja makroökonoomilistes efektiivsuse otsimise protsessides?

Rail Baltica loomulikult vähendab kõiki neid riske. Rail Baltic on muuhulgas EL strateegiline huvi, sest EL on huvitatud sellest et muuta ühisturg hästi toimivaks ja vältida perifeerias manduvate riikide hulka. Seetõttu on EL võimeline andma Balti riikidele raha Rail Baltica rajamiseks ka juhul kui kogu raudtee ehitamiseks kulunud raha tagasi ei teenita, vaid ollakse võimelised raudtee opereerimisega hakkama saama. EL teenib selle kulu tagasi kaudselt. Rail Baltica positiivsetest makromajanduslikest mõjudest oli postitus varasemalt. Siinkohal tuleb eraldi tähelepanu juhtida sellele, et kuigi väikeselt, on positiivne mõju tuntav üle Euroopa. Kuna Lääne-Euroopa SKP per capita on palju suurem kui Ida-Euroopal, siis on Rail Balticu projektist suur kasu ka kogu Euroopale.



------------------------

 Summary in English: Wspolczesna.pl in an article highlights report released by Konrad Adenauer fund and an economic think tank in Poland. The title of the report "Investment attractiveness of Polish regions and subregions in 2013" is self explanatory. Although North-East part of the country is rich in terms of beautiful nature, it is not very attractive to investors according to the report. The main cause: lack of transportation connections.

The parallels with North-East Poland and Estonia are obvious. What happens when Wester-European on time-spice terms even more shrinks closer to the core? Because of missing or poor transportation links it is complicated to export and import goods from/to the Baltics when transportation costs rise in the future (various green taxes). The region could lose its competitive advantage as manufacturing destination because salaries are on the rise too.

Rail Baltica could alleviate and reduce the risks and is carries strategic importance not only to Baltic countries themselves but to the EU as a whole. Therefore, EU could finance the project even if it is sustainable only operationally (OPEX) in the future, EU does not expect full recovery of all construction costs (CAPEX). The macroeconomic benefits will be accrued on all EU citizens as has been explained previously in another blog post.