Kyiv: "Russian terror mobs" have started grand frontal assault on all parts of the front-line in Donetsk and Lugansk oblast.
In earlier phases of Ukrainian war, Russia has used railway transportation often for transporting heavy weapons. Some examples below:
Kamazid ja Uralid Rostovi oblastis. Kamaz´s and Ural´s in Rotsov oblast. Allika/Source.
'Гвоздики', МУОА (МТ-ЛБу), КАМАЗы, УРАЛы в #Ростов'ской области. 6.08.2014
#эшелон
Sõjatehnika vedu Baltikumi huvides on raudteel juba ka faktiliselt toimunud. Järgneval videol on näha USA sõjatehnika vedu Riias mis saabus Baltimaadesse. Moving heavy machinery on rails to support Baltics has taken place de facto already. The following video features USA military machines in Riga which arrived to Baltics.
Rail Baltica on peale kaubavahetusprojekti oluline ka geopoliitilisest ja riikide julgeoleku aspektist vaadates. Rail Baltica isn´t valuable only for cargo transportation, but important as well for geopolitical and national defense reasons.
Läänemere regioonis ruumilise planeerimise küsimustele keskendunud organisatsioon VASAB tuletab twitteris meelde, et 22-23 Jaanuaril toimub Tallinnas VASAB CSPD/BSR kohtumine kus on arutelul Rail Baltica ning Tallinna ja Helsinki vahelise püsiühenduse rajamise senised ja tuleviku arengud.
VASAB CSPD/BSR on Läänemere regiooni ruumilise planeerimise ja arengu komitee (Committee on Spatial
Planning and Development of the Baltic Sea Region (CSPD/BSR)).
Komitee peamine eesmärk on pakkuda avatud foorumit ja info- ning teadmiste vahetamise kohta planeerimisalaste kogemuste tarbeks, samuti toetada riikide vastavaid ministeerium ühise ruumilise poliitika kujundamisel, samuti edendada praktilisi projekte ja pakkuda koostöö võimalus teiste üle-baltiliste organisatsioonidega.
------------------------
Summary in English: Läänemere regioonis ruumilise planeerimise küsimustele keskendunud organisatsioon VASAB reminds in twitter, that on 22-23 January in Tallinn
another VASAB CSPD/BSR meeting is being held where progress of Rail Baltica and Tallnn-Helsinki fixed link is being discussed.
Committee on Spatial Planning and Development of the Baltic Sea Region (CSPD/BSR) is VASAB´s committe that steers Baltic sea region spatial development issues during the periods between the Ministerial Conferences.
The main purpose of the Committee is to
offer a forum for the exchange of knowledge and experience in spatial
planning, to support Ministers to create common spatial policy
perspective, to promote practical projects and to cooperate with other
pan-Baltic organizations.
Läti ärileht Dienas Bizness on avaldanud kaardi Läti Rail Baltica (kiire, euroopa laiusega raudtee läbi kolme Balti riigi Euroopasse) võimaliku asukoha osas. Tegemist on planeerimise algjärguga ja täpne asukoht võib muutuda, kuid annab siiski üldise pildi kuidas raudtee Lätis võiks liikuda.
Artikkel kirjutab ka seda, et Riia linna (ja raudteejaama) ja kaubasadama linkimisega on veel probleeme ja neid arutelusid peetakse jätkuvalt.
Rail Baltica trassi võimalik asukoht Lätis. Allikas. Rail Baltica possible alignment in Latvia.Source.
------------------------
Summary in English: Lativan business daily Dienas Bizness has published a map of possible alignment of Rail Baltica (fast, european gauge railroad through three baltic countries to Europe) in Latvia. It´s an early proposal in early stages of alignment drafting and exact location could change in the following stages of planning, but nevertheless gives good overview where approximately new railroad line could be located in Latvia.
The article discusses as well other topics such as connecting city of Riga (and central railroad station) and cargo port. These topics are still under discussion and negotiations are ongoing.
Rail Baltica kujutab endast Balti riikides taristut, mida varasemalt siinmail nähtud pole. On loomulik, et uued asjad tekitavad küsimusi ja hirme.
Tänapäeva standarditele vastav ja kaasaegsetel tehnilistel võimalustel ehitatud kiir-raudtee ei ole midagi muud kui tavaline taristu, mitte hirmus asi. Järgneval fotol on näha varases planeerimisjärgus raudtee illustratsiooni. Umbes nii hakkab Rail Baltica Eestis välja nägema.
Foto 1. Rail Balica võimalik väljanägemine Eesti. Allikas: Hendrikson & Ko
Sellist taristut on aga Eesti juba praegu täis. Midagi eripäraselt ohtlikku Rail Balticas ei ole. Uus Tallinn-Tartu maantee on samalaadne. Tegelikult märgatavalt kahjulikum loodusele ja inimestele kuna okupeerib laiemalt maapinda. Lisaks on seal juba realiseeritud üledimensioneeritud ümbersõidud ja viaduktid, barjäärid, aiad ja looduse läbistamine mida pannakse süüks Rail Balticale.
Raudtee puhul võib vaadelda ka muid küsimusi. Näiteks müra, vibratsioon, barjäärid.
* Uue kiirrongi müra uuel taristul meenutab sahistamist mitte Eestis seni tavapäraseks olevat erinevatest rööbastest üle sõitmisega tekkivat rütmilist heli.
* Rongi heli kaob koheselt kui rong on möödas. Kui rongide liikumistihedus on iga 2 tunni tagant, siis on müra seisukohast tegemist minimaalse häiringuga ja sedagi vahetult raudtee kõrval elavale inimesele, sest müra vähendab ka distants raudteest, kõrghaljastus ning majade endi seinad ja aknad. Neid inimesi kes saavad kannatada rongi mürast on reaalselt väga vähe.
* Läheneva rongi müra on pikemalt kuulda kui rong saabub tunnelist. Eestis aga tunnelite vajadus puudub.
* Videos on ka näha eksperimenti kus inimesed jätkavad rääkimist sel ajal kui möödub kaubarong. * Võrdluseks tuuakse õhkutõusva lennuki müra, mis on palju valjem ja kestab ka kauem.
Lisaks tutvustatakse videos spetsiifilisi lahendusi häiringute vähendamiseks. Näiteks müraseinte ehitamine. Samuti on olemas spetsiifilised lahendused ballasti, rööbaste ja liiprite ehitamiseks, et vähendada keskkonda reostavat müra või vibratsiooni, mida vanadel vene standardil ehitatud raudteedel kasutatud pole.
Videol 2 on näha võrdlus kiirtee ja kiir-raudtee vahel. Video kommentaarina on lisatud järgmine selgitus: "Kas Eurostari kiir-rong sõidab siin umbes 160-ga? Kui mürarikas on mitte eriti ummikus maantee pühapäeval? Maantee tekitab pideva ja ühtlase mürafooni öösel ja päeval. Kaasaegsemad kiir-rongid kui eelmise põlvkonna Eurostarid on veelgi vaiksemad kuna nende aerodünaamika ja tehnoloogia on veel parem. Kui kaua on seda rongi kuulda, umbes 10 sekundit? Samuti, kui väike on füüsiliselt maastiku läbimine ja pindala mida kaks taristut enda alla võtavad? Näiteks raudtee võrreldes maanteega, milline on tulevik? Kuhu ülejäänud maailm transpordivallas investeerib? HS2 protestijad, pange tähele!"
Sama selgitus on asjakohane Eestis. HS2 on Inglismaa kiir-raudtee projekt. Inglismaal on asustus palju tihedam ja maastiku ning asulate läbimise probleem palju teravam ja kallim võrreldes Eestiga. Seal on tõesti palju probleeme.
Videol 3 on näha müramõõtjaga kiirtee ääres kõndivat meest kes näitab müratõkke seina mõju üldise mürafooni vähendamisele. Müratõkke seinad leevendavad oluliselt müra.
Vibratsiooni probleem mõjutab reaalselt väga väheseid inimesi.
Barjäärid mõjutavad suuremat hulka inimesi, kuid praegu avaldatud kaartide põhjal on näha, et enamus olulisi liikumisteid on juba lahendatud ülesõitudega. Seega autoga sõitjad barjääre reaalselt ei taju. Ega nad mööda metsa ja põldu nagunii ei sõida, vaid kasutavad ikka sedasama teed.
Kohalikud inimesed peavad aga juba praegu nõudma raudtee alt läbikäiku jalgraja näol. Nii saavad nad lihtsama vaevaga külastada oma tuttavaid teisel pool raudteed.
------------------------
Summary in English: Rail Baltica is a new type of infrastructure never seen before in Baltic countries. It is natural that new things cause anxiety and doubt.
A new high speed railroad built in accordance with modern standards and technical solutions is nothing more but just another piece of infrastructure. Nothing terrible.
Photo 1. Rail Baltica´s possible appearance in Estonia. Source: Hendrikson & Ko
Photo 1 (see above) is an illustration of Rail Baltica in early planning phase in Estonia. This is how Rail Baltica would look like in the future in Estonia. But Estonia is already filled with that kind of infrastructure. Rail Baltica is not especially terrible. New Tallinn-Tartu 2+2 motorway is similar. Actually it is more disturbing to nature and local citizens. Already built sections and the sections to be built in the future of Tallinn-Tartu motorway have over-sized bypasses, barriers, fences and go through nature. But that is what is being blamed on in the case of building Rail Baltica.
Construction of a new high speed railroad could raise various topics, such as noise, vibration, barriers etc.
VIDEO 1 (see above) shows an example from Cologne-Frankfurt high speed railroad track.
* Noise from new high speed rail reminds swishes and not the usual rhythmical noise that railroads in Estonia still make.
* The noise disappears right after the train passes by. When Rail Baltica trains go after every 2 hours then disturbances are quite insignificant when we talk about noise distraction. People living right next to the railroad are the only one who would be influenced the most. People living farther away do not hear the noise since distance from the railroad, trees and walls of their homes reduce the noise significantly. The number of people who would negatively influenced by the noise is small in reality.
* Incoming train is longer audible when the train approaches from a tunnel. But there is no urgent need for tunnels in Estonia.
* Video contains an experiment where people carry on talking when freight train passes by. Airplane noise is shown as a comparison. Airplane noise is both louder and lasts longer than noise from trains.
Video features various solutions for diminishing unfavorable impacts. For example construction of noise wall or noise barriers. In addition various specific technical solutions for building rails, ballast and other parts of the structure are available to reduce noise, vibration and other negative impacts. Old russian standard railroad does not have that kind of solutions.
VIDEO 2 features comparison of motorway and high speed rail. Description of the video: "Eurostar doing 160mph-ish? How noisy is the not too busy road on a Sunday? Road provides a continuous drone day and night. More modern
high speed trains are even quieter than the now ageing eurostars due to
advances in aerodynamic technology. How long is the train audible for,
10 secs? Also how small is the physical footprint of the new line on the
environment compared to a road, where is the future? Where is the rest
of the world investing their transport future in? HS2 protestors take
note!"
Similar explanation is appropriate in the Baltics. HS2 is England high speed rail project.
Video 3 (see above) shows a man with noise level measurement device walking next to a motorway. Video shows the noise reducing effect of noise walls.
Vibration is real concern for very few people.
Barriers influence far more people, but planning maps published until today show that most important roads have overpasses. Therefore car drivers do not perceive railroad as a barrier. Car drivers drive only on the roads and not in the woods. Local citizens must demand locally important underpasses for bicycles and pedestrians. So they could more easily visit their friends and relatives on the other side of the railroad.
Leedu on RBR blogi hinnangul oma Balti naabritest kaugel ees sisulise tööga raudteeprojekti arendamisel. Leedul on pikemat aega olnud palju praktilisem lähenemine raudtee- ja taristuprojektide arendamisel riigis. Sellest on RBR mitmel korral ka varasemalt kirjutanud, vaata nt siin ja siin ja siin ja siin.
Seesama asjaolu on järjekordselt saanud kahe uudislooga kinnitust.
Leedus Kaunases kogunes majanduskomisjon, et arutada Kaunaseni jõudva Euroopa laiusega raudtee võimalusi. Arutelu keskendus teemale millised on Kaunase regiooni strateegilised vajadused seoses Rail Baltica raudtee tulekuga.
Komisjoni istungit külastas Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministri nõunik Gediminas Petrauskas.
Tallinn, Pärnu, Riia, Paneveźys, Kaunas ja teised linnad või regioonid kuuluvad TEN-T koridori North Sea-Baltic mis on üle 2500 kilomeetri pikk, katab 35 suurt regiooni, ühendab endaga 16 lennujaama, 12 sadamat, 21 jõe ääres asuvat sadamat, raudteevõrgustiku, hulgasliselt multimodaalseid terminalie jne. Kaunasel on unikaalne võimalus ühendada kahe eri standardi - Vene (1520) ja Euroopa (1435) - laiusega raudteed ütles hr Petrauskas. Palemonase lähedal on 1234 hektari suurune tööstusala. See vajab mitmemiljonilist investeeringut, et toota sadu kordi rohkem end tagasi.
Leiti, et võetakse kasutusele kasutult seisvad 70 hektarit linna maad, korrastatakse dokumendid ja otsitakse investoreid. "Näiteks investeerib Kasahstan kiirelt uutesse projektidesse, selle asemel, et vanadesse tehasehoonetesse raha panna," selgitas hr Petrauskas.
Ühe võimalusena taristu projektidesse investeerimiseks pakuti avaliku raha kõrval välja ka eraraha kasutamise, näiteks pensionifondid. Poolas on inimesed valmis ostma tee-ehitusobligatsioone, kuid Leedus vastavat seadust ei ole.
Kohtumisel arutati ka muid transpordiga seotud küsimusi.
Linnapea Andrius Kupčinskas juhtis tähelepanu probleemile, et puudub institutsioonidevaheline koostöö. Komisjon otsustas kaasata rohkem osapooli.
Veel üks uudislugu on avaldatud portaali abipa.net poolt
"Leedu on kaua aega tuntud olnud kui transiitriik. Siiski pole sobiv asukoht piisav, et rahuldada kasvavat kaubatranspordi ja klientide ootusi. Leedul on suured võimalused arendada arenenud logistikateenuseid ja seega võtta efektiivselt kasutusel EL investeeringuid," ütles Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniminister Rimantas Sinkevicius messil Leedu Logistika ja Transpordifoorum 2014.
EL transpordipoliitika näeb ette, et vähemalt 50% maanteel liikuvast kaubast mis liigub üle 300 km peaks aastaks 2050 liikuma kas raudteel või veeteedel.
Leedu on juba praegu reageerinud sellele poliitikale ja rajand avalikud logistikaterminalid Vilniuses ja Kaunases. Umbes 100 miljonit eurot mis avalikesse logistikakeskustesse investeeritakse näitab, et logistika on riigi selge strateegiline prioriteet.
Juba 2015 aasta lõpul ulatub euroopa laiusega raudtee Kaunasesse. See projekt mis jõuab Kaunase multimodaalsesse terminali, ühendab endas kaks raudtee standardit ja pakub märkimisväärseid võimalusi transpordiks ja logistikateenuste pakkumiseks.
On problemaatiline, et Eestis ja Lätis ei ole näha sama fokuseeritud lähenemist transpordi arendamisele. Rail Baltica logistilise- ja majandusliku potentsiaali kasutuselevõtt peaks juba praegu olema ametnike ja avalikkuse põhieesmärke. RBR õhutab Läti ja Eesti valitsusi tegema suuremaid jõupingutusi, et muuta Rail Baltica potentsiaal raudteepeatuste lähialas nii reisijatele kui ka kaubatranspordile rohkem käegakatsutavaks. Ainult kaubatranspordist avaneva potentsiaali täielik ära kasutamine tagab ka Rail Baltica projekti pikaajalise edu. Rail Baltica ei ole lihtsalt paar raudtee rööpaid mis liigub läbi Balti riikide metsa- ja põllumaade, vaid strateegiliselt oluline transporditelg mis annab riikidele suure võimaluse majanduse ning kaubavahetuse arenguks. Ilma kaubavahetuse kasvuta ja kaubavahetuse potentsiaali realiseerimiseta ei ole mõtet hakata ka Rail Balticat rajama.
Kus on Eesti ja Läti valitsuse plaanid Rail Baltica raudtee potentsiaali täielikuks kasutuselevõtuks?
Üks väheseid Rail Baltica võimaluste üle Eestis tähelepanu juhtinuid on viimasel ajal olnud Ott Pärna. Võttes arvesse asjaolu, et Eestis on käimas Riigikogu valimised, on kahetsusväärne, et Rail Baltica võimaluste üle arutamine on jäänud tagaplaanile. RBR blog on varasemalt juba kirjutanud sellest, et Rail Baltica annab Eestile võimaluse teenida üle 300 miljoni makromajanduslikke kasusid aastas. Aastas. Iga aasta edaspidi, pärast raudtee valmimist. Läti saab üle 750 miljoni Euro. See on peaaegu Miljard eurot aastas! Iga aasta. Eesti ja Läti peavad pöörama tähelepanu kärpimise asemel raha teenimise kohtadesse ja investeerimisele.
"Piirkondlike kasvukeskuste arendamisel on oluline luua nendesse tehtavate investeeringute vahel (transport, koolivõrk, kutseõppekeskuste arendamine jne) maksimaalselt sünergiat. Näiteks kui Rail Baltic otsustatakse Pärnu kõrvalt läbi viia, siis ei tohiks “koppa maasse panna” enne, kui leitakse lahendus, kuidas see Pärnumaa SKPd märkimisväärselt kasvatab (tänaselt 4,4 protsendilt Eesti SKPst näiteks 7,0 protsendini).
...
Eeltoodu elluviimiseks peab ka riik oma tegevusi mobiliseerima, suurendama oluliselt riigisektori analüüsi ja strateegiavõimekust, seda just välisturgudel toimuva paremaks mõistmiseks ja Eesti võimaluste ärakasutamiseks – siin võib võtta eeskuju näiteks Singapurist, Iirimaast või Rootsist. Toodud sammude koordineeritud ja kiireks ärategemiseks peab riigi poolt nimetama konkreetse ja suure mandaadiga vastutaja – see võib olla peaminister koos oluliselt tugevdatud strateegiabürooga, või siis näiteks tähtajaliselt tema kõrvale ametisse nimetatav innovatsiooni- ja arenguminister."
Bingo!
------------------------
Summary in English: Lithuania is far ahead compared to its Baltic neighbors with real development initiatives in Rail Baltica railroad project development in the opinion of RBR blog. Lithuanian state has had much more practical approach to developing logistics and transportation infrastructure. RBR blog has written about the topic previously here and here and here and here.
Another two news stories only confirm that opinion by RBR.
A business council meeting was held in Kaunas to discuss the topic of European gauge railroad track arrival to the city of Kaunas. Main topic was strategic opportunities for Kaunas region when Rail Baltica arrives.
Advisor of Lithuanian Transport- and Communications minister Gediminas Petrauskas was as well present on the business council meeting. Tallinn, Pärnu, Riga, Paneveźys, Kaunas and all other cities belong to the North Sea-Baltic TEN-T corridor which expands over 2500 km and which connects 35 regions, 16 airports, 12 ports, 21 river ports, railroads, multi modal terminals etc. Kaunas has a unique opportunity to link two standards - Russian (1520mm) and European (1435mm), said Mr Petrauskas. Palemonas has a 1234 ha wide industrial area. This would require several million litas worth of investments, to bring back benefits hundred fold.
It was agreed take take 70 ha of unused land, manage documents and seek investors. "For example Kazakhstan quickly invest in greenfield projects than the dilapidated former factories" explained Mr Petrauskas.
As one of the options for funding infrastructure projects has been proposed to use not only public funds but also private money, such as pension funds. Polish people are very willing to buy road construction bonds. In Lithuania, the law does not apply.
The meeting also discussed several other transportation related issues.
Mayor Andrew Kupčinskas explained that lack of inter-institutional cooperation severely hinders development strategic issues. Business council decided to initiate an inter-institutional working group.
Another news story published by abipa.net:
Minister: Lithuania has great opportunities to develop advanced logistics services
"Lithuania has been known since long ago as an attractive transit country. Nonetheless, convenient location is not enough to satisfy the increasing freight traffic and customer expectations. Lithuania has great opportunities to develop advanced logistics services; therefore, a more efficient use of the EU investments is significant," on Thursday at the Logistics and Transport Forum 2014 said Rimantas Sinkevicius, Minister of Transport and Communications of the Republic of Lithuania.
EU Transport policy envisages that at least 50% of road freight over 300 km is carried by rail or waterborne transport by 2050.
Lithuania has already responded to the directive by establishing intermodal terminals in Vilnius and Kaunas Public Logistic Centres (PLC). Approximately EUR 100 million (about LTL 345 million) to be invested in PLC shows that logistics is an important strategic priority.
Already at the end of 2015, European gauge railway line Rail Baltica will reach Kaunas. This project implemented in Kaunas intermodal terminal will allow to connect two different gauge railway systems and provide significant opportunities for transportation and logistics services.
It is problematic to see that Estonia and Latvia are not that focused on transportation infrastructure development. Full utilization of Rail Baltica´s logistical and economical potential should be the main goals of officials and general public already today. RBR blog encourages governments of Latvia and Estonia to make greater efforts to turn alive the potential arising of Rail Baltica station areas for both passengers and cargo. Only full utilization of all potential from cargo transportation guarantees long term success of Rail Baltica. Rail Baltica is not just two pairs of rails going through Baltic countries forest and agricultural areas, but a strategically important transportation axis which gives great opportunities for developing economies and export-import. Without the increase of cargo exchange and full utilization of all the potential in it, it does not make sense to build Rail Baltica railroad at all.
Where are Estonian and Latvian governments plans for opening all the potential out of Rail Baltica?
One of the few persons in Estonia who has drawn attention to the possibilites of Rail Baltica lately has been Ott Pärna. Taking into consideration tha Estonia is currently in national parliament election campaign, then it is regrettable that discussions on Rail Baltica opportunities have been on the background. RBR blog has written before that Rail Baltica gives Estonia the chance to earn over 300 million macroeconomic benefits per year. Per year. Every year, after completion of the project. Latvia receives over 750 million euros worth of positive macroeconomic benefits. Thats almost a Billion euros per year! Every year. Estonia and Latvia must direct their attention to earning money and do investments rather than continue talking about cost cutting initiatives.
"It´s paramount importance to create maximum synergies between investments (such as transportation, school system, vocational training facilities etc) into regional growth centers. For examle if Rail Baltica would be directed through Pärnu then we should not start digging before we find a solution to raise regional GDP of Pärnu at least two times compared to current level of GDP in Pärnu.
...
The government must significantly mobilize it´s activities, raise the capability of public sector to analyse and think strategically, and that especially for understanding undercurrents in the world globally and finding opportunities for Estonia. Good examples come from Singapore, Ireland or Sweden. It is important to name one central and explicit body of responsibility for coordinated and swif implementation of the steps mentioned before. This could be prime minister with significantly bettered Strategical Thinking Bureau or for example new Innovations and Development Affairs minister who acts on temporary basis."
