Esiteks puudub vastavatel blogidel tõene kõigi info Eesti kaevandusplaanide kohta. Nad ei saa esitada väidet, et keegi kusagil soovib midagi kaevandada. Teiseks - Eestis puudub kildagaas.
7. Detsembril 2013 ilmunud ajalehe Postimehe mädalalõpulisas Arvamus Kultuur (AK) kajastab Vivika Veski artiklis "Maapõu peidab ohte ja rikkust" Eesti maavaradega seonduvat. Kildagaasile on pühendatud eraldi infokast:
Tõlkes välja ilmunud kildagaas
Alternatiivmeediaportaalide kaudu on avalikkuse ette jõudnud väide, et Rail Balticu raudteed läheb vaja Eestisse kavandatavate üüratute fosforiidi- ja kildagaasikaevanduste teenindamiseks.
Fosforiidi puhul võib ehk leida sealt tõekillukese, sest seda maavara Eestis tõepoolest leidub ning maailmas selle varud mitme allika teatel kahanevad. Seda on väitnud näiteks Eesti Maaülikooli mahekeskuse teadurid.
Kildagaasiga on aga lugu selline, et Eestis seda ei ole. TTÜ mäeinstituudi direktori Ingo Valgmaa selgitusel on potentsiaalne kivim, kus seda leiduda võiks, graptoliitargiliit, aga kildagaas tekib seal ainult siis, kui kilt kõvasti kokku suruda ja temperatuur tõuseb. See saab juhtuda umbes kolme kilomeetri sügavusel. Lisaks peab kilt olema kaetud kivimiga, mis ei lase gaasi välja, näiteks saviga.
"Eestis ei ole kumbki tingimus täidetud - ta ei ole sügaval ja tal ei ole mütsi peal," tõdeb Valgma.
Tema sõnul on jutt Eesti kildagaasist lahti läinud Ameerika energiaagentuuri "näpuka" tõttu. Agentuur koostas maailma kildagaasi kaarti ning avastas, et Eestis leidub maavara nimega oil shale - põlevkivi. Shale tähendab aga lisaks põlevkivile ka kilta ning andmetest võis ühtlasi nähtuda, et Eestis leidub diktüoneemakilta, mis on kildagaasi potentsiaalne asukoht. "Kui hakati asja põhjalikumalt uurima, saadi muidugi veast aru, aga kunagised kildagaasikaardid on internetis ülevcal ning neist tehakse valesid järeldusi," tõdes Valgma.
Samas leidub kildagaasi näiteks Lõuna-Lätis ja Leedus samuti, kuid nende kilt asub palju sügavamal.
Kildagaasi kohta on täpsemalt võimalik lugeda EIA veebilehel: Technically Recoverable Shale Oil and Shale Gas Resources: An Assessment of 137 Shale Formations in 41 Countries Outside the United States. Juuni 2013 avaldatud raportis ei ole Eestit märgitud kui kildagaasi kaevandamise võimalusega riiki. Vähesel määral oleks võimalik kaevandada Leedus ja Kaliningradis.
Järgneb selgitus EIA veebilehelt:
"EIA raport katab enamusi võimalikke põlevkivi formatsioone 41-s riigis mille puhul on arvata lähiajal kaevandamist või millede kohta on piisavalt usaldusväärset geoloogilist infot, et hinnang anda. Joonis 1 näitab nende maavara-b asseinide asukohti ja regioone maailmas mida analüüsiti. Legendis on kahe värviga tähistatud alad geoloogilise hinnangu ulatuse kohta:
* punasega tähistatud alad esindavad maavarade esinemise piirkondi mille kildagaasi ja -õli varude kaevandamise kohta anti maavarade mahu hinnang.
* oranźiga tähistatud piirkonnad mida küll vaadeldi, kuid mille kildavarude kohta hinnangut ei antud. Peamiselt seetõttu, et puudub piisavalt andmeid, et hinnangut läbi viia.
JOONIS 1.
JOONIS 1. Kaart maalma põlevkiviõli ja kildagaasi varudele mille kohta EIA on andnud oma hinnangu. Allikas. |
Teblis 3 on näha kaevandatava gaasi varud. Eestit seal mainitud pole, sest Eestis puuduvad kaevandamisvõimelise kildagaasi varud. Tabelis 4 on näha õli tootmise varud. Eestit samuti pole märgitud kuna Eestis puuduvad kaevandamisvõimelise õli varud.
Seetõttu on Eesti ka Joonisel 1 märgitud kui punane laik. Eestit kuulub küll vaadeldud ja hinnantud piirkondade hulka, kuid kaevandamisvõimelisi varusid Eestis pole. Punased laigud ei tähenda mitte kaevandamisvõimelisi varusid vaid ära hinnatud varusid. Mida Eestil pole.
Eesti kuuluks geograafiliselt piirkonda number 4 ehk Euroopa piirkonda. Selle kohta on pikas raportis peatükid VIII-XIII, milles Eestit mainitud ei ole. Seda samal põhjusel: Eestis puuduvad kaevandamisvalmis kildagaasi ja -nafta varud.
Ekspress kirjutas uurivas artiklis Rail Balticu ja kildagaasi seostamise vandenõu viib välja "Orgasmiraamatu" autorini, et kildagaasi teooria ei pärine usaldusväärsest allikast.
No comments:
Post a Comment