Sadowne-Bialystok E75 Rail Baltica lõik Poolas TOP5 investeerimisprojekti hulgas, esitatakse CEF-i rahastamiseks

Usutluses Poola raudtee PKP PLK tegevjuhi Remigiusz Paszkiewiczga selgub, et Poolale eraldatav summa investeeringuteks EL-st võib olla ca 4 miljardit Eurot. Esimene rahastamise teade tuleb 2014 aasta Märtsis ja PKP PLK plaanib esitada 5 kõige paremini ette valmistatud ja kõige kaugemale jõudnud projekti. WNP.pl teatel on raudteeliin E75, tuntud ka kui Rail Baltica, TOP 5 investeerimisprojekti hulgas Poolas ning Sadowne-Bilaystok lõik esitatakse ka CEF rahastuse saamiseks.

WNP.pl teade on järjekordne kinnitus sellest, et ka Poola on huvitatud et Rail Baltic valmiks.

Skeem järgnevalt näitab Poola pinnal asuvat ja arendatavat Rail Baltica raudteed.

KAART 1: Rail Baltic (E75) Poola pinnal. Allikas

 Hiljuti kirjutas RBR blog ka sellest et Warssaw-Sadowne lõigul algas ehitustöö. Kui valmib järgmine lõik Bialystokini, siis on Poola saanud ka suure jupi oma Rail Baltica osast valmis.


Allikas:
PKP PLK zmniejsza straty i zakłada zbilansowanie działalności w 2014 r.



KOMMENTAAR: Skeem ja uudis on olulised kuna Hardo Aasmäe on hiljuti esitand artiklis Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud? valeväiteid. Aasmäe kirjutas:

"Rail Baltic poole lühemaks

Algselt Berliinini kavandatud transpordikoridori uuendamine on jäänud toppama Kaunasesse. Täpsemalt Marijampolėsse. Põhjuseks on Poola ükskõikne hoiak ja tegelikud võimalused Kaunase ja Varssavi vahelise raudteelõigu uuendamiseks. Poolas on raudteed enamasti erastatud ja nende eelistatud huvi on seotud riigisisese liikluse uuendamisega, põhja-lõuna ning ida-lääne suunalistel raudteedel. Ühendused Balti riikidega ei ole Poola eraraudteedele kuigi olulised. Saksamaa ja Berliini vaatepunktist on igapäevane vajadus Rail Balticu järele samuti üsna tühine."

ja

"Teoreetiliselt vuhiseks rong ülikiirelt Tallinnast Kaunasesse ja hakkaks seejärel jonkadi-jonkadi kolistama Poola raudteedel.

Vahest peaks Rail Balticu mõttelennus hoogu ja kavandaks odavamat raudteed, mille reisiveo suurim kiirus oleks 160 km/h. See ei võta tulevikuvõimalust soodsate olude juures kiirraudtee rajamiseks."

Lisaks on Hardo Aasmäe ja Toomas Kümmel esitanud koos valeväiteid artiklis Rail Baltic: õige asi vales kohas. Aasmäe ja Kümmel kirjutasid:

"Kui tõele näkku vaadata, siis 240km tunnikiirusega kihutavast reisirongist räägitakse tõemeeli vaid Eestis. Läti suhtub asjasse leigelt, Leedul on oma plaanid ja Poola huvid on mujal. Mõistagi on jutt Rail Balticust."

ja

"Leedu esmane huvi on saada Kaunasesse kaupade ümberlaadimise keskus. Võimalik reisiliiklus on kõrvaline. Põhjus on paljuski selles, et keskpikas tulevikuvaates ei pruugi Tallinna ja Berliini ühendav raudtee üldse läbida Varssavit, kuna tegu on ümbersõiduga. Kõige otsem tee on hoopis Šiauliai–Pagėgiai–Sovetsk (Tilsit)–Kaliningrad (Königsberg)–Mamonovo (Heiligenbeil)–Gdańsk (Danzig)–Byd¬goszcz (Bromberg)–Kostrzyn (Küstrin)–Berliin.
 
Sarnast teed mööda läks ka sõjaeelne Tallinna–Berliini ekspress, mis jõudis siit ööpäevaga sihtpunkti. Lennuliikluse eelse ajastu kohta oli see kiire ühendus. Tulevikus oleks reisiliiklusel üle Kaliningradi/Königsbergi jumet nii Poola kui ka Saksamaa jaoks. Praegu neil tegelik huvi puudub ja meie oma Rail Balticuga neid ahvatleda ei suuda. Berliini–Kaliningradi (Kö-nigsbergi) reisiliin on juba Saksamaa ja Venemaa kokkulepe, mille kaal on midagi muud kui Rail Baltic. Hiljem selle liini otsa üks põhjasuunaline lisandus lükkida on juba üsnagi lihtne."

Valeväited on järgnevad:

• Poola hoiak on ükskõikne. Poola hoiak ei ole ükskõikne. Poola on teadlikult mõned aastad tagasi võtnud vastu otsuse rahulikult edasi liikuda. Poolal oli varasemalt probleeme EL rahade kasutamisega ja viimase paari aasta jooksul on nad kulutanud aega, et valmistuda uueks eelarveperspektiiviks. Nagu usutluses PKP PLK tegevjuhiga selgus, siis E75 ehk Rail Baltic, on Poolas TOP 5 investeerimisprojekti hulhas. Mis tõestab, et Poola ei ole ükskõikne.
• Poola tegelikud võimalused Kaunase ja Varssavi vahelse raudteelõigu uuendamiseks. Poola tegelikud võimalused on väga head. Nad saavad kasutada EL raha, kuid Poola on ka suurriik ning seetõttu võiks kasutada ka oma vahendeid. Poola pärast ei ole vaja muretseda.
• Poolas on raudteed enamasti erastatud. Poola raudteed ei ole erastatud kui jutt käib taristust. Vedajate erastamine aga on pigem positiivne kui negatiivne, EL regulatsioonid muuhulgas nõuavad vedaja ja taristu haldaja eraldamist. 
• Balti riikidega toimub ühendus eraraudteedel. Balti riikidega ei toimu ühendus Poola eraraudteedel. 
• Rong kolistab jonkadi-jonkadi Poola pinnal. Uudises avaldatud teade kuni Bialystokini raudtee rekonstrueerimist tähendab reisijatele kiiruse 160km/h saavutamist ja kaubale kiiruse 120km/h saavutamist nagu on selgunud varasematest teadetest. Reisijatele on kiirus väiksem kui Baltikumis rajatav 240 km/h disainitav kiirus, kuid siiski üsna kiire.
• Poola huvid on mujal. Poola huvid on mujal kuna riik on suur, kuid Poola huvid on muuhulgas ka Rail Balticul. Poola huvid on kõikjal. Kui Rail Baltic oleks Balti riikide kontsentreeritud huvi ja nad tegeleks raudtee arendamisega, siis Poola taha raudtee arendamine ei jää.
• Rail Baltica ei pruugi tulevikus läbida Varssavit. Rail Baltica läbib kindlalt tulevikus Varssavit.     
•  Šiauliai–Pagėgiai–Sovetsk (Tilsit)–Kaliningrad (Königsberg)–Mamonovo (Heiligenbeil)–Gdańsk (Danzig)–Byd¬goszcz (Bromberg)–Kostrzyn (Küstrin)–Berliin raudtee on otsetee. Tulevikus oleks reisiliiklusel üle Kaliningradi/Königsbergi jumet nii Poola kui ka Saksamaa jaoks. Eelpool nimetatud raudteevariant ei huvita kedagi. Üleval pool on lisatud skeem kus on näha trassivariant mida Poola arendab. See kuulub ka TEN-T üleeuroopaliste transporditelgede hulka ja see on nii Berliini, Pariisi, Varssavi kui ülejäänud EL riikide ja kodanike ühishuvi. 
• Uue trassi tegemine ja sinna Baltikumi ühendamine on lihtne. Uue trassi rajamine mis erineb kokku lepitud TEN-T transpordivõrgustiku plaanist on väga  raske. EL selleks toetust ei anna, sest EL huvid on rajada kogu Euroopat ühendavad transporditeljed. EL poliitika on muutunud üksikprojektide rahastamisest ja nö riiklike "lapitekkide" toetamisest üle-Euroopaliste telgede toetamisele. 

Kokkuvõttes on Aasmäe  ja Kümmel esitanud Poolaga seoses vähemalt 9 valeväidet. Kuna väited on väärad põhimõttelistes ja fundamentaalsetes küsimustes, siis ei saa usaldada kogu arutelu mis väärale loogikale on üles ehitatud sest ka järeldused on põhimõtteliselt ja fundamentaalselt väärad.