12.04.2013

Siim Kallase kõne: "Euroopat ühendades: transpordi kasutamine et tuua Balti riigid lähemale"

4. Detsembril 2013 pidas transpordivolini Siim Kallas Euroopa Parlamendis kõne "Connecting Europe: using transport to bring the Baltic region closer" kus avaldas tugevat toetust Rail Baltica projektile ja õhutas kõiki projektis osalevaid riike ja Euroopat tervikuna nägema projektis võimalust mille abil siduda Baltikum paremini Euroopa tuumikuga.
Järgneb kõne täistõlge.


Euroopat ühendades: transpordi kasutamine et tuua Balti riigid lähemale

President, austatud Euroopa Parlamendi liikmed, daamid ja härrad

On au olla koos teiega täna siis Euroopa Parlamendis.

Üks minu põhimõtteid, mis on minu transoprdipoliitika lähenemise aluseks, olnud et nii palju kui võikalik peaks transport olema kui arengustrateegia - et ühendada Euroopa riike, suurlinnasid ja väiksemaid linnasid efektiivselt ja jätkusuutlikult. Laiem eesmärk on tuua kõik inimesed ja majandused rohkem kokku.

Me vajame transporti, et pääseda ligi suurele turule: 500-le miljonile ühendatud Euroopa tarbijale. Samas ei ole suured geograafilised alad alati hästi ühendatud, eriti liidu ida- ja lääne pooled.

Nii paljud inimesed ja ärid kaotavad mitmel rindel, eriti majanduslike võimaluste osas, mida ühisturg pakub.

Tänasel päeval, tänu hiljutistele kokkuelepetele uute Euroopa transpordivõrgustiku (TEN-T) ja  Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) regultatsioonide osas, oleme positsioonis et ühendada ida ja lääs ja kõik Euroopa nurgad. Me saame reaalselt alustada ja asuda muutma tänast rahvuslikult killustatud transpordivõrgustikku sujuvaks võrgustikuks.

Need kaks regulatsiooni on Euroopa Liidu suuremaid saavutusi. Need esindavad transpordi jooniseid tulevikuks koos rahaliste vahenditega et plaanid teoks teha.

Koos muudavad nad Euroopa lähenemist transpordi taristusse kuna fookus liigub üksikutelt projektidel ära põhivõrgustikule ja strateegilistele koridoridele.

See on Euroopa transpordi jaoks pöördeline hetk. Kuid kui me tahame olla edukad, siis meie ambitsioonikaid programme ja arenevat taristut tuleb juhtida tõelise "Euroopa ühendamise filosoofia" alusel.

See on samuti tagatud rahaga läbi uue sihipärase taristu-fondi: Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility - CEF). Ilma selle rahastuseta, arvan ma et paljusid piirideüleseid transpordiühendusi lihtsalt ei alustata, rääkimata nende lõpetamisest.

Rail Baltica on kõigest üks - kuid väga oluline - taoline näide. Osalevatele riikidele on raha saadaval ja see raha on saadaval praegu. Aga, ja see on väga suur "aga", need riigid peavad samuti oma osa tegema et ette valmistada valmis projekt.

See on Balti riikide suurim taristuprojekt mis ajaloos on ette võetud. Neile riikidele ei ole midagi poliitiliselt või majanduslikult tähtsamat kui omada häid ühendusi Euroopa tuumikuga.

Lääne-Euroopa muutub kasvavalt lõimunuks, hõredamalt asustatud Ida-Euroopa riskib maha jäämisega. Me ei tohi lasta sellel juhtuda.

See on põhjus miks Rail Baltica ehitus peaks algama niipea kui võimalik.

Ei ole ainult vaja eemaldada pudelikaelu ja füüsilisi ning tehnilisi barjääre, kuigi kindlasti on vaja teha ka seda. Me peame samuti täitma lõhed ja ehitama puuduvad ühendused et siduda kõik oma kontinendi nurgad.

Daamid ja härrad

Rail Baltica on see projekt ühendamaks Balti riigid ülejäänud Euroopaga.

Ma ei saa jätta piisavalt rõhutamast kui olulist rolli see uus kiirraudtee mängib üheksa TEN-T transpordikoridori seas mis saavad Euroopa ühisturu selgrooks.

Kui raudtee saab ehitatud, siis Rail Baltica toob kõik oma marsruudile jäävad linnad tihedamalt kokku, sidudes nad üksteisega läbi Euroopa raudtee standardlaiuse.

See kasvatab kaubavahetust kogu Läänemere regioonis.

See toob samuti kasu suurele osale Euroopale kuna Rail Baltic ühendab Balti riigid, Soome ja Poola plaanitavasse Põhjamere-Balti koridori mis ühendab kolm Euroopa suuremat sadamat: Rotterdami, Antwerpi ja Hamburgi.

See sümboliseerib kogu minu "Euroopa ühendamise filosoofiat".

Hetkel ei ole võimalik võtta sujuvat ja otsest rongireisi Brüsselist Berliini. Samalaadsed probleemid on Berliini ja Varssavi vahel reisides ja kaugemal idas.

Rail Baltic muudab kõike seda oma 240 km/h projekteeritud kiirusega mida peaks rakendama läbi kogu trassi. Ja rääkides kui eestlane, oleks mul suurepärane kui reisijad saaks astuda rongile Tallinnas ja astuda maha Berliinis ning vähenenud oleks reisi aeg ja poleks vajadust vahetada rongi.

See oleks ajaloos esmakordne!

Niisiis, mis juhtub järgmiseks? Fookus praegu on seada projektide prioriteetidele et saada vajalik rahastus ja tagada et Rail Baltica ehitataks valmis. Nagu teate, on eesmärk et reisi- ja kaubarongid saaks kogu trassil sõita aastal 2025.

Kuna võimalike projektide nimekiri on väga pikk, siis liikmesliigid peavad prioriteetide üle tõsiselt järele mõtlema kuna konkurents CEF rahastusele saab olema tihe. Kui võrrelda üldist projektide hinnasilti rahaga mis on saadaval, siis on selge et ei ole nii palju rahalisi ressursse et iga projekti finantseerida.

Euroopa vajab ühist lähenemist ühisele projektile.

Mis puudutab Rail Balticut, siis iga osalev riik peaks tegema tööplaanid ja detailse ning usutava trassi ning ajakava kirjelduse. Seda peab tegema praegu et saada parimat kasu finantseerimise aknast mida CEF pakub.

Rail Baltica valmib vaid juhul kui kõik kõik riigid võtavad ülima eesmärgi saavutamiseks sama lähenemise: ehitada raudtee ja teha ta kasutatavaks.

Mida küpsemad on projektid, seda paremad on nende võimalused saada rahastatud. Mis puudutab Balti riike, siis ma ütleks et nende kõige olulisim projektitaotlus peaks olema esitatud Rail Baltica tarbeks.

Samuti pean ma rõhutama, et võimalus kuidas see projekt saavutab oma täispotentsiaali ja täiskasu riikide ja piirkondade jaoks mida ta hõlmab, selleks peaks meil olema probleemideta transpordisüsteem kogu trassi ulatuses.

See tähendab, et ei ole lõhesid, ei ole tehnilisi barjääre - ja üle kõike, ei ole pudelikaelu. See tähendab ka palju koostööd ja koordineerimist riikide vahel.

Las ma annan teile näite kuidas Rail Baltica aitab Euroopal saada sellest potentsiaalist osas. Võtame näiteks Soome, samuti Poola, mis moodustavad osa trassi laiemast tagamaast.

Üks lühemaid võimalusi kuidas vedada kaupa Aasiast Euroopasse on teha seda üle Põhja-Jäämere ja seal läbi Soome ning Balti riikide.

Loomulikult ei ole see traditsiooniline marsruut läbi Suessi kanali, kuid sulav jää ja globaalne soojememine on praeguseks lubanud Arktikal (Arctic Passage) olla avatud rohkemate kuude jooksul aastas.

See on praegu muutumas konkurendiks Aasia-Euroopa kaubateel ja potentsiaalselt vähendamas reisi aegasid kahe nädala võrra ja seega vähendamas laevatamise kulusid.

Kuna Rail Baltica on valmis saama kaupa läbi Soome ja saatma seda kuni Euroopa tuumikuni, siis näen ma ainult kasusid Euroopale tervikuna.

Daamid ja härrad

Euroopa Komisjon on mänginud oma osa et seada eelarves kõrvale rahastus. On nüüd liikmesriikide asi teha koostööd ja asuda projekti arendama et Rail Baltica muutuks reaalsuseks.

Vaatamata oma nimele, on Rail Baltic palju rohkem kui Balti riigid. See läheb kaugemale Euroopasse, see ühendab inimesi, ärisid, regioone, linnu ja pealinnu kaugemal. See on tõeliseks Ida ja Lääne ühendajaks.

Me ei saa selle olulise transpordiühendusega millel on nii palju lubadusi minu euroopa ühendamise filosoofias, lubada oma jalge alla rohu kasvamist.

Kell tiksub!

Tänan teid tähelepanu eest



No comments:

Post a Comment