Leedu tugev sisuline töö Rail Baltica logistikapotentsiaali kasutuselevõtuks

Leedu on RBR blogi hinnangul oma Balti naabritest kaugel ees sisulise tööga raudteeprojekti arendamisel. Leedul on pikemat aega olnud palju praktilisem lähenemine raudtee- ja taristuprojektide arendamisel riigis. Sellest on RBR mitmel korral ka varasemalt kirjutanud, vaata nt siin ja siin ja siin ja siin.

Seesama asjaolu on järjekordselt saanud kahe uudislooga kinnitust.

Majanduskomisjon euroopa laiusega raudtee ühendusest ja Kaunasest

Leedus Kaunases kogunes majanduskomisjon, et arutada Kaunaseni jõudva Euroopa laiusega raudtee võimalusi. Arutelu keskendus teemale millised on Kaunase regiooni strateegilised vajadused seoses Rail Baltica raudtee tulekuga.

Komisjoni istungit külastas Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministri nõunik Gediminas Petrauskas.

Tallinn, Pärnu, Riia, Paneveźys, Kaunas ja teised linnad või regioonid kuuluvad TEN-T koridori North Sea-Baltic mis on üle 2500 kilomeetri pikk, katab 35 suurt regiooni, ühendab endaga 16 lennujaama, 12 sadamat, 21 jõe ääres asuvat sadamat, raudteevõrgustiku, hulgasliselt multimodaalseid terminalie jne. Kaunasel on unikaalne võimalus ühendada kahe eri standardi - Vene (1520) ja Euroopa (1435) - laiusega raudteed ütles hr Petrauskas. Palemonase lähedal on 1234 hektari suurune tööstusala. See vajab mitmemiljonilist investeeringut, et toota sadu kordi rohkem end tagasi.

Leiti, et võetakse kasutusele kasutult seisvad 70 hektarit linna maad, korrastatakse dokumendid ja otsitakse investoreid. "Näiteks investeerib Kasahstan kiirelt uutesse projektidesse, selle asemel, et vanadesse tehasehoonetesse raha panna," selgitas hr Petrauskas.

Ühe võimalusena taristu projektidesse investeerimiseks pakuti avaliku raha kõrval välja ka eraraha kasutamise, näiteks pensionifondid. Poolas on inimesed valmis ostma tee-ehitusobligatsioone, kuid Leedus vastavat seadust ei ole.

Kohtumisel arutati ka muid transpordiga seotud küsimusi.

Linnapea Andrius Kupčinskas juhtis tähelepanu probleemile, et puudub institutsioonidevaheline koostöö. Komisjon otsustas kaasata rohkem osapooli.  

Veel üks uudislugu on avaldatud portaali abipa.net poolt

Minister: Leedul on suur potentsiaal arendada kõrgekvaliteedilisi logistikateenuseid

"Leedu on kaua aega tuntud olnud kui transiitriik. Siiski pole sobiv asukoht piisav, et rahuldada kasvavat kaubatranspordi ja klientide ootusi. Leedul on suured võimalused arendada arenenud logistikateenuseid ja seega võtta efektiivselt kasutusel EL investeeringuid," ütles Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniminister Rimantas Sinkevicius messil Leedu Logistika ja Transpordifoorum 2014.

EL transpordipoliitika näeb ette, et vähemalt 50% maanteel liikuvast kaubast mis liigub üle 300 km peaks aastaks 2050 liikuma kas raudteel või veeteedel.

Leedu on juba praegu reageerinud sellele poliitikale ja rajand avalikud logistikaterminalid Vilniuses ja Kaunases. Umbes 100 miljonit eurot mis avalikesse logistikakeskustesse investeeritakse näitab, et logistika on riigi selge strateegiline prioriteet.

Juba 2015 aasta lõpul ulatub euroopa laiusega raudtee Kaunasesse. See projekt mis jõuab Kaunase multimodaalsesse terminali, ühendab endas kaks raudtee standardit ja pakub märkimisväärseid võimalusi transpordiks ja logistikateenuste pakkumiseks.

On problemaatiline, et Eestis ja Lätis ei ole näha sama fokuseeritud lähenemist transpordi arendamisele. Rail Baltica logistilise- ja majandusliku potentsiaali kasutuselevõtt peaks juba praegu olema ametnike ja avalikkuse põhieesmärke. RBR õhutab Läti ja Eesti valitsusi tegema suuremaid jõupingutusi, et muuta Rail Baltica potentsiaal raudteepeatuste lähialas nii reisijatele kui ka kaubatranspordile rohkem käegakatsutavaks. Ainult kaubatranspordist avaneva potentsiaali täielik ära kasutamine tagab ka Rail Baltica projekti pikaajalise edu. Rail Baltica ei ole lihtsalt paar raudtee rööpaid mis liigub läbi Balti riikide metsa- ja põllumaade, vaid strateegiliselt oluline transporditelg mis annab riikidele suure võimaluse majanduse ning kaubavahetuse arenguks. Ilma kaubavahetuse kasvuta ja kaubavahetuse potentsiaali realiseerimiseta ei ole mõtet hakata ka Rail Balticat rajama.

Kus on Eesti ja Läti valitsuse plaanid Rail Baltica raudtee potentsiaali täielikuks kasutuselevõtuks?

Üks väheseid Rail Baltica võimaluste üle Eestis tähelepanu juhtinuid on viimasel ajal olnud Ott Pärna. Võttes arvesse asjaolu, et Eestis on käimas Riigikogu valimised, on kahetsusväärne, et Rail Baltica võimaluste üle arutamine on jäänud tagaplaanile. RBR blog on varasemalt juba kirjutanud sellest, et Rail Baltica annab Eestile võimaluse teenida üle 300 miljoni makromajanduslikke kasusid aastas. Aastas. Iga aasta edaspidi, pärast raudtee valmimist. Läti saab üle 750 miljoni Euro. See on peaaegu Miljard eurot aastas! Iga aasta. Eesti ja Läti peavad pöörama tähelepanu kärpimise asemel raha teenimise kohtadesse ja investeerimisele.

Ott Pärna kirjutas artiklis:

"Piirkondlike kasvukeskuste arendamisel on oluline luua nendesse tehtavate investeeringute vahel (transport, koolivõrk, kutseõppekeskuste arendamine jne) maksimaalselt sünergiat. Näiteks kui Rail Baltic otsustatakse Pärnu kõrvalt läbi viia, siis ei tohiks “koppa maasse panna” enne, kui leitakse lahendus, kuidas see Pärnumaa SKPd märkimisväärselt kasvatab (tänaselt 4,4 protsendilt Eesti SKPst näiteks 7,0 protsendini).
...
Eeltoodu elluviimiseks peab ka riik oma tegevusi mobiliseerima, suurendama oluliselt riigisektori analüüsi ja strateegiavõimekust, seda just välisturgudel toimuva paremaks mõistmiseks ja Eesti võimaluste ärakasutamiseks – siin võib võtta eeskuju näiteks Singapurist, Iirimaast või Rootsist. Toodud sammude koordineeritud ja kiireks ärategemiseks peab riigi poolt nimetama konkreetse ja suure mandaadiga vastutaja – see võib olla peaminister koos oluliselt tugevdatud strateegiabürooga, või siis näiteks tähtajaliselt tema kõrvale ametisse nimetatav innovatsiooni- ja arenguminister."

Bingo!


------------------------

 Summary in English: Lithuania is far ahead compared to its Baltic neighbors with real development initiatives in Rail Baltica railroad project development in the opinion of RBR blog. Lithuanian state has had much more practical approach to developing logistics and transportation infrastructure. RBR blog has written about the topic previously here and here and here and here.

Another two news stories only confirm that opinion by RBR.

Business council on the topic of european gauge railroad to Kaunas

A business council meeting was held in Kaunas to discuss the topic of European gauge railroad track arrival to the city of Kaunas. Main topic was strategic opportunities for Kaunas region when Rail Baltica arrives.

Advisor of Lithuanian Transport- and Communications minister Gediminas Petrauskas was as well present on the business council meeting. Tallinn, Pärnu, Riga, Paneveźys, Kaunas and all other cities belong to the North Sea-Baltic TEN-T corridor which expands over 2500 km and which connects 35 regions, 16 airports, 12 ports, 21 river ports, railroads, multi modal terminals etc. Kaunas has a unique opportunity to link two standards - Russian (1520mm) and European (1435mm), said Mr Petrauskas. Palemonas has a 1234 ha wide industrial area. This would require several million litas worth of investments, to bring back benefits hundred fold.

It was agreed take take 70 ha of unused land, manage documents and seek investors. "For example Kazakhstan quickly invest in greenfield projects than the dilapidated former factories" explained Mr Petrauskas.

As one of the options for funding infrastructure projects has been proposed to use not only public funds but also private money, such as pension funds. Polish people are very willing to buy road construction bonds. In Lithuania, the law does not apply.

The meeting also discussed several other transportation related issues.

Mayor Andrew Kupčinskas explained that lack of inter-institutional cooperation severely hinders development strategic issues. Business council decided to initiate an inter-institutional working group.

Another news story published by abipa.net:

Minister: Lithuania has great opportunities to develop advanced logistics services
"Lithuania has been known since long ago as an attractive transit country. Nonetheless, convenient location is not enough to satisfy the increasing freight traffic and customer expectations. Lithuania has great opportunities to develop advanced logistics services; therefore, a more efficient use of the EU investments is significant," on Thursday at the Logistics and Transport Forum 2014 said Rimantas Sinkevicius, Minister of Transport and Communications of the Republic of Lithuania.

EU Transport policy envisages that at least 50% of road freight over 300 km is carried by rail or waterborne transport by 2050.
Lithuania has already responded to the directive by establishing intermodal terminals in Vilnius and Kaunas Public Logistic Centres (PLC). Approximately EUR 100 million (about LTL 345 million) to be invested in PLC shows that logistics is an important strategic priority.
Already at the end of 2015, European gauge railway line Rail Baltica will reach Kaunas. This project implemented in Kaunas intermodal terminal will allow to connect two different gauge railway systems and provide significant opportunities for transportation and logistics services.

It is problematic to see that Estonia and Latvia are not that focused on transportation infrastructure development. Full utilization of Rail Baltica´s logistical and economical potential should be the main goals of officials and general public already today. RBR blog encourages governments of Latvia and Estonia to make greater efforts to turn alive the potential arising of Rail Baltica station areas for both passengers and cargo. Only full utilization of all potential from cargo transportation guarantees long term success of Rail Baltica. Rail Baltica is not just two pairs of rails going through Baltic countries forest and agricultural areas, but a strategically important transportation axis which gives great opportunities for developing economies and export-import. Without the increase of cargo exchange and full utilization of all the potential in it, it does not make sense to build Rail Baltica railroad at all.

Where are Estonian and Latvian governments plans for opening all the potential out of Rail Baltica?

One of the few persons in Estonia who has drawn attention to the possibilites of Rail Baltica lately has been Ott Pärna. Taking into consideration tha Estonia is currently in national parliament election campaign, then it is regrettable that discussions on Rail Baltica opportunities have been on the background. RBR blog has written before that Rail Baltica gives Estonia the chance to earn over 300 million macroeconomic benefits  per year. Per year. Every year, after completion of the project. Latvia receives over 750 million euros worth of positive macroeconomic benefits. Thats almost a Billion euros per year! Every year. Estonia and Latvia must direct their attention to earning money and do investments rather than continue talking about cost cutting initiatives.

Ott Pärna writes in his article:

"It´s paramount importance to create maximum synergies between investments (such as transportation, school system, vocational training facilities etc) into regional growth centers. For examle if Rail Baltica would be directed through Pärnu then we should not start digging before we find a solution to raise regional GDP of Pärnu at least two times compared to current level of GDP in Pärnu.
...
The government must significantly mobilize it´s activities, raise the capability of public sector to analyse and think strategically, and that especially for understanding undercurrents in the world globally and finding opportunities for Estonia. Good examples come from Singapore, Ireland or Sweden. It is important to name one central and explicit body of responsibility for coordinated and swif implementation of the steps mentioned before. This could be prime minister with significantly bettered Strategical Thinking Bureau or for example new Innovations and Development Affairs minister who acts on temporary basis."

Bingo!