Udrenas selgitab, et "Lätlased mõistavad meid ja arvavad, et nõue [lisada Vilnius] on loogiline, sest Euroopa Liit soovib ühendada kõik Euroopa pealinnad standardlaiusel raudteega. Tuletan meelde, et Riia ei olnud samuti esialgu ühendatud". Milline on see dokument kus säärane EL "soov" on selge sõnaga määratud? EL-il ju ei ole sellist dokumenti! Kui keegi teab sellisest dokumendist midagi, siis võiks teada anda.
 |
| JOONIS 1: TEN-T skeem. Allikas |
Udrenas jätkab: "Vilnius on Leedu suurim linn kus on vähemalt 20% elanikkonnast ja suurim majandusaktiivsus, seega Vilniuse ühendamisel Rail Baltica külge on mõtet ja see lisaks jätkusuutlikkust". Osaliselt tõsi, kuid leedukad räägivad endale vastu, nagu üsna pea järgnevast selgub. Peaminister Algirdas Butkevicius ütles teisipäeval raadiointervjuus, et "Kaunase ja Vilniuse lõik on fikseeritud ühiste kavatsuste protokollis (sellest kirjuats RBR blog äsja). Nüüd on vaja jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu rahastamisele selle raudteelõigu osas. Kui Leedu peaks ise maksma selle raudteelõigu rekonstrueerimsie eest, või kui EL otsustab katta vähem kui 85%, siis taoline projekt poleks Leedule jõukohane. Butkevicisus loodab, et see küsimus saab Veebruari alguses lahenduse." Seda enam peaks tekkima küsimus miks majanduslikult ebamõttekas haruliin peaks teistele Balti riikidele meelepärane olema.
Sinkevicius mainis, et "Vilniuse ühendamine on ainuke lahendamist vajav probleem. Ei Eesti ega Läti saa ilma Leeduta ühineda Euroopa raudteevõrgustikuga, see on neile väga oluline." Nagu selgub, siis leedukad kasutavad oma positsiooni aktiivselt oma huvide esindamiseks, kui pehmelt väljenduda. Kui Vilniuse küsimuse saaks lahendatud neile soodsalt, siis kaoks nagu võluväel ka muud "probleemid". Sinkevicius teatas ka eraldi, et usub peatset kokkulepet Rail Baltica osas. Nüüdseks on selge, et leedukad räägivad ikkagi haruliinist, mitte täielikust Kaunase ümbersõidust. Sinkevicius oma pressiteates räägib ka olemasoleva lõigu rekonstrueerimisest.
Siim Kallas on lausunud, et "EL finantseerib projekti vastavalt Euroopa Ühendamise Rahastu määrusele". See on äärmiselt, äärmiselt oluline mõte. TEN-T ja CEF on läbi käinud ametlikus Euroopa Liidu Teatajas.
Järgnev joonis näitab Läänemere-Põhjamere koridoris eelidentifitseeritud projektid mis on CEF rahastuse kõlblikud:
 |
| JOONIS 2: CEF regulatsioon. Alikas: EL teataja. |
Trass Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi sisaldab endas kahte olulist sõlmpunkti: Pärnu ja Paneveźys, ning ei sisalda endas Vilniust. Seda, et just täpselt need linnad saavad endale kiire raudteeühenduse, ei ole mõtet kahtluse alla seada, sest nende linnade olemasolu või mitte olemasolu ei pea eraldi märkima, sest TEN-T transpordivõrgustiku plaan määrab need linnad koridori. Sellest on varasemalt RBR blog mitmel korral kirjutanud, eriti seoses Vilniuse lisamise võimatuse osas varasemalt. Küsimus ei ole kas Vilniust saab lisada kiire, 1435 mm raudteega vaid ainult kuidas Vilnius kiire 1435 mm raudtee külge ühendada. Ja selleks saab olema olemasoleva raudtee rekonstrueerimine. Kallas ja EL võiks veelgi täpsemalt oma seisukoha paberil fikseerida. Eesti-poolsed projektijuhid peaks tegema ametliku teabenõude EL institutsioonidele, et saada ametlik vastus Vilniuse lõigu lisamise osas. RBR blogile on selge milline vastus saab olema: 1435 mm kiire raudtee ehitatakse trassil Tallinn-Pärnu-Riia-Paneveźys-Kaunas-Poola piir, Kaunase-Vilniuse lõik rekonstrueeritakse, mõlemad lõigud saavad 85% abi kui taotlevad õigel ajal. Tõenäolisel erilist probleemi pole Vilniuse lõigule abi saamisega, sest ta on põhivõrgustiku koosseisus.
Selline ametlik vastus aitaks protsessil kiiresti ja konstruktiivselt edasi minna. Üsna konstruktiivse avaldusega on esinenud ka Läti Raudtees töötav Kaido Simmermann. Simmermann soovitab Eestil ja Lätil eraldi ühisettevõtte rajamisega edasi minna et tegeleda Leedu küsimustega hiljem. RBR blog ei pea Eesti ja Läti vahelist ühisettevõtet tarvilikuks kuna sisulist "Vilniuse probleemi" meil pole. Vilniuse lisamine kiire raudteega on võimatu ja kui esitada ametlikult siduv eelotsus, siis peaks ka Leedu järele andma. Eraldi ühisettevõtte loomine aga võib olla mõistlik, et vähendada muid surveavaldusi Leedu poolt. Näiteks täna tuli uudis, et loodi Leedu Raudtee tütarfirma Rail Baltica Statyba AB mille üks eesmärke saab muuhlgas olema Leedu rahvuslike huvide kaitsmine Rail Baltica arendamisel.
------------------------
Summary in English: The Baltic Course covers LETA/ELTA news report according to which Lithuanian President Dalia Grybauskaite´s chief advisor says that Latvia supports Lithuania´s position on Rail Baltica route. The article is another example that there are several conflicting views in Lithuania´s understanding of the process.
For example chief advisor Udrenas says that "The Latvians understand us and believe our request to be logical, because the European Union wants to link up all the European capitals with standard-gauge railroads. I would like to remind that Riga was not included in the original version of the project". This statement is confusing because it is impossible to locate that document where it is explicitly stated that EU wants to connect the capitals. Where can we read more about the document?
TEN-T core network scheme displays the most important core networks in Europe (please see JOONIS 1 before). Although most of the capitals (highlighted with red) are connected to core network, some capitals are not included. In addition we can see that some odd small cities are connected to main routes. This is so because of their logistical significance.
Udrenas continues: "Vilnius is the largest Lithuanian city: at least 20 percent of Lithuanian population, the highest economic activity, the highest purchasing power, therefore linking Vilnius to Rail Baltica would have more sense and feasibility". The statement is true in part, but is controversial as you can see shortly. Prime minister Algirdas Butkevicius has recently said in the radio interview that "Vilnius Kaunas section has been agreed in memorandum between Baltic countries and now agreement on European funding must be reached. If it is Lithuania that must pay for construction of this railroad section, or if the EU decides to cover less than 85 percent of the project's cost, such a project will be unfeasible to Lithuania." If it is unfeasible the why other Baltic countries should finance it?
Transport minister Sinkevicius has said that "connecting Vilnius is the only problem that needs to be solved and both Estonia and Latvia need Lithuania to connect itself to Europe." Well, basically this means that Lithuanians are using their position to pressure other Baltic neighbors. Sinkevicius has announced that he believes that the consensus will be reached shortly. It is clear by now that Lithuanians are not talking about complete bypass of Kaunas, instead reconstruction of existing spur line is on the table.
To give more color to the previous statements we should take into consideration what European Transport Commissioner Siim Kallas has said recently in another interview: "The EU will finance the project according to CEF regulation". This statement is extremely important. TEN-T and CEF regulations have been published in the EU official Law Journal. CEF explicitly states which transport infrastructure objects can receive CEF funding (please see JOONIS 2 before).
Tallinn-Ruga-Kaunas-Warszawa railroad has two more important stops: Pärnu and Paneveźys. It does not contain another important city: Vilnius. There is no need to cast doubts about the existence of those two cities on the route of fast 1435 mm railroad. And the existence of Vilnius. TEN-T marks important transport corridors. There is no question whether Vilnius can be reached via high speed train, but only how to connect Vilnius to Rail Baltica. Vilnius Kaunas section would be reconstruction of existing railroad.
No comments:
Post a Comment