Artikkel vahendab professor Ramūnas Palšaitise sõnu, et üles kerkinud vastuolulised debatid mis tegelevad vaidlustega mitte projektile lahenduste otsimisega, on seotud vene huviga. Professor Palšaitis töötab Vilniuse Gediminase Tehnikaülikoolis. Ta toetab seisukohta, et projekti peaks realiseerima nagu varasemalt kokku lepitud (läbi Kaunase). Palšaitis juhib tähelepanu ka võimalikule rivaalitsemisele Kaunase ja Vilniuse vahel, sest linn mis omab mõju projekti üle, saab rohkem kasu kui teine linn. "Kõik on juba planeeritud, vajalikud projektid on rakendatud ja rahad määratud, kuid nüüd mõned osapooled tulevad ja tahavad oma huvisid, vene huvisid, edendada", lausub Palšaitis. Palšaitis juhib tähelepanu, et segaduste korraldamine ei ole ühekordne aktsioon vaid hämamine (sotsiaalse manipulatsiooni võte FUD - Fear, Uncertainty, Doubts) on muutunud süsteemseks: Leedu tuumajaam, LNG terminal ja nüüd Rail Baltica. Kõigi suurte projektide ümber olevat palju juttu ja probleemide otsimist, kuid mitte lahendusi. Palšaitis toetab ka üsna kontruktiivset seisukohta, mis ühtlasi on RBR blogi seisukoht, et raudtee peaks ühendama küll Vilniust, kuid see peaks olema lahus Rail Baltica pealiini ehitusest. Vilnius-Kaunase lõik ei saa olla Rail Baltica integraalne osa vaid ainult ette vedav haruliin. Palšaitis juhib ka tähelepanu sellele, et kuigi EL on valmis projekti rahastama 85% ulatuses, on oht ka raha kaotada kui praegu seisma jäädakse.
Vaidas Gaidelys Kaunase Tehnikaülikoolist arvab, et tavapärased majanduslikud loogikad Rail Baltica projekti puhul ei kehti. "Me ei peaks unustama vajadust kasvatada majandusliku sõltumatust. Projekt on strateegiliselt oluline ja seega vajalik. Seda saab võrrelda LNG terminali projektiga. See ei oleks oluline kui vene gaasi hind oleks madalam. Samas, Venemaa hoiab gaasi hinda üleval niikaua kuni projekti ei realiseerita," selgitab Gaidelys. Gaidelys arvab, et ka Eesti vajab ühendust Euroopaga ja lubab läbi Eesti transportida rohkem kaupa mistõttu projekt on kasuli kogu Baltikumile. Gaidelys arvab, et on strateegiliselt oluline ühendada Vilnius raudteega.
Ärileht on avaldanud arvamusartikli veel ühelt leedukalt, ajakirjanik Ramūnas Bogdanaselt. Bogdanas kirjeldab segadust mis valitseb Kaunas-Vilnius raudtee osas. Kui varasemalt räägiti ka täielikust Kaunase ümbersõidust, siis nüüd on jäädud pidama pigem Kaunas-Vilnius haruraudteele ja olemasoleva reonstrueermisele. Bogdanas juhib tähelepanu faktile, et Vilnius-Kaunase ühendust pole varem eriti analüüsitud ja argumente tuleb eraldi otsida.
"Teatavasti on Vilniuse ja Kaunase vahel raudtee olemas. Praegu liiguvad sellel kaasaegsed kahekordsed reisirongid, neid rööpaid mööda jõuavad koormad Klaipeda sadamasse. See lõik on samuti ära märgitud CEF-i plaanides ja on kavas on rahastada selle uuendust. Tööd juba käivad ja peaksid valmima 2015. aastal. Peaaegu 90 protsenti projekti kuludest kaetakse EL-i ühtekuuluvusfondist. Pärast moderniseerimist saavad rongid sellel lõigul sõita kiirusega 160 km/h. Vilniuse elanikud saavad 40 minutiga Kaunasesse jõuda ja ümber istuda 1435 mm rööpalisse rongi, mis viib Euroopasse."
 |
| FOTO 1: Vilniuse ja Kaunase vahel sõitev kahekorruseline rong. Allikas |
Vilniuse ja Kaunase vaheline ühendus on kõike muud kui halb. Leedu Raudtee andmetel väljub mõlemas suunas 17 rongi päevas.
Kaunasest Vilniusesse, 29 Jaanuaril 2014.
From Kaunas to Vilnius, January 29th 2014
| Rong nr / Train number | Väljumine / Departure | Saabumine / Arrival | Kestus / Duration |
| E872 | 04:52:00 | 06:30:00 | 01:38:00 |
| E874 | 05:32:00 | 07:20:00 | 01:48:00 |
| EJ812 | 06:22:00 | 07:38:00 | 01:16:00 |
| EJ876 | 07:05:00 | 08:46:00 | 01:41:00 |
| EJ814 | 08:08:00 | 09:24:00 | 01:16:00 |
| EJ878 | 09:09:00 | 10:40:00 | 01:31:00 |
| E880 | 10:55:00 | 12:43:00 | 01:48:00 |
| EJ816 | 12:07:00 | 13:23:00 | 01:16:00 |
| EJ882 | 13:40:00 | 15:15:00 | 01:35:00 |
| EJ884 | 15:27:00 | 17:15:00 | 01:48:00 |
| EJ818 | 17:00:00 | 18:16:00 | 01:16:00 |
| E886 | 17:22:00 | 19:05:00 | 01:43:00 |
| EJ820 | 17:55:00 | 19:11:00 | 01:16:00 |
| E888 | 18:48:00 | 20:35:00 | 01:47:00 |
| EJ822 | 19:40:00 | 20:56:00 | 01:16:00 |
| EJ890 | 20:15:00 | 21:45:00 | 01:30:00 |
| EJ824 | 21:25:00 | 22:44:00 | 01:19:00 |
Vilniusest Kaunasesse, 29 Jaanuaril 2014.
From Vilnius to Kaunas, January 29th 2014
| Rong nr / Train number | Väljumine / Departure | Saabumine / Arrival | Kestus / Duration |
| EJ811 | 04:47:00 | 05:55:00 | 01:08:00 |
| EJ871 | 04:53:00 | 06:37:00 | 01:44:00 |
| EJ813 | 06:20:00 | 07:37:00 | 01:17:00 |
| EJ815 | 07:30:00 | 08:50:00 | 01:20:00 |
| E873 | 08:42:00 | 10:26:00 | 01:44:00 |
| EJ817 | 10:25:00 | 11:39:00 | 01:14:00 |
| EJ819 | 11:20:00 | 12:36:00 | 01:16:00 |
| EJ875 | 11:40:00 | 13:24:00 | 01:44:00 |
| EJ821 | 14:05:00 | 15:20:00 | 01:15:00 |
| E877 | 14:52:00 | 16:36:00 | 01:44:00 |
| EJ823 | 16:30:00 | 17:35:00 | 01:05:00 |
| E879 | 16:42:00 | 18:26:00 | 01:44:00 |
| EJ825 | 17:30:00 | 18:40:00 | 01:10:00 |
| EJ881 | 17:46:00 | 19:15:00 | 01:29:00 |
| E883 | 18:30:00 | 20:14:00 | 01:44:00 |
| EJ827 | 19:43:00 | 21:02:00 | 01:21:00 |
| EJ885 | 20:40:00 | 22:11:00 | 01:31:00 |
104 km pikkune reis maksab 16-18 LTL (~5 EUR). Ühendus kahe linna vahel on üsna sage ja talutava kestusega. Pärast kiiruseni 160 km/h rekonstrueerimist on kahe linna vaheline ühendus kõigest 40 minutit. See seab kahtluse alla Leedu poole "mure" Vilniuse ühendamise pärast. On selge, et EL ei anna uue iseseisva raudtee ehitamiseks raha kui hea ühendus on juba olemas.
Bogdanas pakub välja versiooni miks Leedu on sunnitud otsima mitte-argumente ja survestab protsessi poliitiliselt: "Pärast Euroopa rööpalaiusega liini Kaunas-Šeštokai valmimist muutub Kaunas põhiliseks raudteesõlmeks regioonis. Kõige tasuvamad transpordisõlmed on teatavasti need, kuhu koonduvad kaubaveod. Ida-Lääne koridoris liikuvad kaubad ja reisijad tõstetakse Kaunases ümber euroopalikule RB1–le ja läbi Šeštokai liigutakse edasi. Põhja-Lõuna koridoris toimub sama - soomlaste, eestlaste ja Peterburi koormad vahetaksid rööpaid Kaunases. Selline skeem kehtiks seni, kuni Leedu Raudteed (Lietuvos Gelezinkeliai) säilitavad euroopaliku rööpa RB1 monopoli. Siin peitubki vastus küsimusele, kust pärineb idee lülitada Vilnius RB projekti. Valdkondlikust Leedu Raudtee huvist on saanud riigi regionaalne poliitika. Sest kui RB valmis saab, moodustataks Soome ja Loode-Venemaa koormad Tallinnas. Leedule jääksid mitte vähem tulutoovad suunad Moskvast, Kiievist ja Kazakstanist. Seda kõike tahaks ju ometi saada!"
Kas Leedu on teinud tähelepaneku, et Eestis toimub rohkem operatsioone kaupadega kui Leedus ja soovib seetõttu omale ka kaupade ümberlaadimise operatsioone? See on küll üsna ebaloogiline käitumine. Eestis toimuvad kaupade laadimised tänu geograafilisele realiteedile: Soome laht on vaja ületada. Leedus hakkavad kaupade ümberlaadimised toimuma ainult tänu kiusu ajamisele. Ehk täiesti ebaloogilisel, ebaratsionaalsel, ebamajanduslikul põhjusel. Üks peamine põhjus Rail Baltica rajamiseks ongi kaotada barjäär 1520 ja 1435 raudtee vahel Põhja-Lõuna teljel. Leedu soov tekitada kunstlik ümberlaadimiskeskus on Rail Baltica projektile loomuvastane! See ei tähenda, et Leedu ei võiks Kaunase logistikakeskustes kaupadega operatsioone teha. Kaunas on oluline logistikakeskus ja kaupade käitlemise võimalus on oluline eeltingimus majanduslike mõjude ilmnemiseks. Loogiline tegevus oleks käidelda Põhja-Lõuna ja Ida-Lääne telje kaupasid ristumiskohas siis kui kaupu on vaja käidelda. Leedu aga üritab normaalset tegevusloogikat häirida sellega, et sunnib kahte telge ristuma ja takistab 1435 mm Rail Baltica põhitrassi ehitamist Tallinnast kuni Kaunaseni. Kas selle käitumise taga on mõte saada kõik 1435/1520 kaupade ümberlaadimistööd Kaunasesse? Üldiselt väga mööda loogika kuna status quo säilimisel säilib ka taristu halb olukord Baltikumi ülejäänud raudteedel Kaunasest põhja pool mis tähendab, et mingit kaubaliiklust Põhja-Lõuna teljele ei teki. Aktiivne vastutöötamine tähendab suboptimaalset lahendust kõigi jaoks.
Leedu "probleemidest" on tuld võtnud ka "arutelu" Eesti sees. Eesti sees on teemaks Tartu suund, nt aktiivselt FUD-ivad Hardo Aasmäe ja Toomas Kümmel. Aasmäe/Kümmeli värskeim arvamuslugu Pole Poola jonni ega Leedu isekust Maalehes sisaldab järjekordselt hulgaliselt ebatäpseid väiteid. Nii nagu Leedul pole sisulist argumenti ei Vilnius-Kaunase raudtee kõrvale uue raudtee ehitamiseks, ega ka sunniviisiliseks logistikakeskuseks Kaunases, nii pole ilmunud ka reaalset, loogilist ja konkreetset arvamust miks peaks Rail Baltica ümber marsruutima Tartusse. Hardo Pajula on kirjutanud sellest hea terava arvamusloo. Kadri Leetmaa on lausa "muret" tundnud, ega äkki ei ole ees ootamas linnade rollimuutust kui Tallinast saab tulevikus hõlpsasti Pärnusse kohvi jooma sõita. Tule taevas appi! On selge miks Tartu suuna toetajad tahavad raudteed - kiire ühendus annab rohkem võimalusi nii minna kui tulla. Kuid Tartu suuna promojad ei saa laskuda manipulatsiooni ja hämamisse nagu toimub Leedus. On geograafiline realiteet, et trass läbi Pärnu on otsem ja odavam. Kui kiusu ajades hakata loogilist realiteeti eirama, siis järjekordselt saabub suboptimaalne lahendus kõigile: läbi Tartu on kaupade vedu oluliselt kallim, kaubavedajad sellega nõus ei ole ja loobuvad trassist, mistõttu on võimatu ka reisijate vedu. Loogiline alternatiiv on ehitada läbi Pärnu uus kiire ühendus mille võtavad omaks ka kaubavedajad, tänu millele saab Eesti (ja Pärnu) kiire otsetee Euroopasse. Suboptimaalne oleks olemasolev situatsioon: ühenduseta Eesti!
------------------------
Summary in English: Who finds the disagreement over the Rail Baltica useful, asks The Lithuania Tribune. In the article, Ramūnas Palšaitis a professor of Vilnius Gediminas Techical University and Vaidas Gaidelys from Kaunas University of Technology share their views who will benefit when doubts and inconclusion around Rail Baltic stays for longer. Both believe that russian will benefit from that. And it is not in Lithuanian nor Baltics interest not to reach an agreement. Both agree that Vilnius should be connected with the railway. For more detailed opinions, please see the article in entirety.
Estonian Ärileht has published an opinion by journalist Ramūnas Bogdanas, another Lithuanian.
Bogdanas describes current situation in rail logistics between Vilnius and Kaunas: "As you know, there is an existing railroad between Vilnius and Kaunas. Double-decker passenger trains ride on the track and cargo is been railed to Klaipeda port. The section has been marked in Connecting Europe Facility plans and has been planned for getting financing. The works are ongoing and are scheduled to finish at 2015. Approximately 90% are funded from EU cohesion fund. After modernization max speed 160 km/h can be achieved. Residents of Vilnius can reach Kaunas in 40 minutes and sit on a train to Europea via 1435 mm railroad."
According to Lithuanian Railways schedule, there is 17 connections per day between Vilnius and Kaunas (see tables before). The cost of the 104 km long trip is approximatey 5 EUR. When duration shortens to 40 minutes, then Lithuanian´s "worry" about how to "connect" Vilnius and Kaunas is unsubstantiated.
Bogdanas offers another view why Lithuanians may want to disrupt the process: "Kaunas becomes a main railroad hub after completion of 1435 mm Polish border-Kaunas railroad track. Cargo from East-West axis would loaded to 1435 mm railroad and shipped to Europe. The same would happen on North-South axis when cargo from Estonia, Finland and St.Petersburg would (in Kaunas) be loaded from 1520 to 1435 and sent to Europe. The scheme would work as long as Lithuania maintains monopoly over 1435 mm railroad. Here comes the logic to connect Vilnius. When 1435 will be constructed then Finnish and North-East Russian cargo would be loaded in Tallinn. Lithuania can have not less lucrative cargo flows from Moscow, Kyiv and Kazakhstan. Wouldn´t you want all this!"
RBR blog asks whether Lithuanians have noticed the fact hat some cargo handling would be located in Estonia and is this the only reason why disrupt the process? Well, cargo is handled in Tallinn because of geographical reality: Gulf of Finland must be crossed (with ships = other means of transport). Forced cargo handling in Kaunas is illogical, irrational and uneconomical. The main reason behind construction of Rail Baltic is to get rid of barriers between 1435/1520 on the North-South axis. Lithuanian desire to disrupt the flow is simply unnatural, it is against the meaning of Rail Baltic! Of course Lithuania can do some cargo handling jobs in Kaunas when it is necessary, but Lithuania can not force the rest of transportation system players to do some extra operations. Forced disruption maintains current status quo in the region. This means no flows on North-South axis. The outcome is suboptimal to all parties.
There has been some "discussion" in Estonia, inspired by "problems" in Lithuania. The "question" in Estonia has been Tartu. The article by Hardo Aasmäe and Toomas Kümmel has lots of inaccurate statements, again, unfortunately. Just as Lithuania does not have real arguments to justify construction of new railroad between Kaunas and Vilnius in addition to existing one and for forced logistical operations in Kaunas, there has not been any real, logical, explicit opinion why Rail Baltic should be re-routed to Tartu. Hardo Pajula has written a sharp opinion on the topic. Kadri Leetma has even "worried" that wouldn´t there be a shift in importance between Pärnu and Tartu when Pärnu would be connected with a high speed railroad and Tartu wouldn´t. For God´s sake! It´s just a geographical reality that track option through Pärnu is more direct and hence less expensive. We would achieve again suboptimal reality by victimizing Pärnu for the sake of Tartu: cargo shipments through Tartu are more expensive which creates an incentive not to route via Tartu, therefore no passenger connection is possible to keep going. It makes sense to build a railroad only via Pärnu for North-South axis cargo flows because on that track cargo shipments are most economical. Which results in a high speed connection to Europe for Estonia (and Pärnu). Suboptimal reality is current situation: Estonia without connections!
No comments:
Post a Comment