----------------------------------------------------------------
OÜ POSITIUM LBS on ettevõte mis tegeleb erinevate mobiilipositsioneerimise analüüsi ja andmete teenuse pakkumisega. Positiumi kaasabil on valminud mitmeid analüüse ja uuringuid ruumikasutuse tarbeks, avalikkusele tuntuimad tõenäoliselt erinevad pendelrände uuringud.
Mobiilipositsioneerimise andmed on kasulikud kuna näitavad ära tegeliku inimese ruumikäitumise. Tänu sellele ei pea spekuleerima ja tuletama, vaid saab otsuste tegemisel toetuda faktidele. Rail Balticu raudtee planeerimise kontekstis on mobiilipositsioneerimise andmed olulised kuna saab teha parema otsuse kuhu täpselt trass maha märkida. Nagu tavaliselt, on Eestis dilemma kas panna Rail Baltica kulgema Tallinn-Pärnu-Riia või Tallinn-Tartu-Riia suunal.14. Novembril avaldas ajakirjanik Vambola Paavo Õhtulehes artikli "Rail Baltica kui Krõlovi valm".
Seal on mitmeid väiteid või hüpoteese, mis ei vasta tõele või põhinevad valedel eeldustel. Üks mis eriti silma jääb, on järgnev:
"Masside liikumise poolest pole Tartu ja Pärnu võrreldavad. Lõuna-Eesti peale kokku tuleb pea 400 000 inimest, Pärnu puhul saame ehk 100 000 elanikku. Üks on teaduskeskus, kus aasta ringi toimuvad rahvusvahelised foorumid ning konverentsid, teine elab suvistest turistidest. Tartu puhul tulevad mängu veel seal õppivad ja pealinnast pärit tudengid. Nad sõidavad igal nädalal koju."
Hüpotees üleüldisest suuremast (rahvusvahelisest) masside liikumisest Tartu suunal ei vasta tõele ja selles väites veendumiseks võib lugeda varasemalt avaldatud blogipostitust Uuringu ülevaade: Tallinna-Tartu-Riia ja Tallinna-Peterburi rongiliikluse avamise tasuvusanalüüs (Positium). Selleski postituses refereeriti Positiumi poolt koostatud uuringut mis uuris rahvusvahelise rongiliikluse käivitamise temaatikat Eestis. Kahjuks või õnneks jõudis Positium järeldusele, et läbi Tartu Riia suunas ei ole mõtet rahvusvahelist raudteeühendust avada kuna see projekt oleks nii finantsiliselt kui ka sotsiaalmajanduslikult jätkusuutmatu. Uuringus oli kokku kogutud ja esitletud ka reisijate liikumise statistikat suundadel Eesti<-->Venemaa ja Eesti<-->Riia. Mõlemal suunal oli Lääne-Eesti suurema liiklusaktiivsusega kui Tartu piirkond. Seega üleüldise kõrgema inimeste liikumisaktiivsuse Tartu suunal saab argumendina lugeda ebatõeseks.
Vambola Paavo aga esitab teisegi väite, nimelt olevat Tartus kõrgem konverentside pidamise aktiivsus. Hea on viidata järjekordsele uuringule.
Pealkiri: Turistid Tartus ja tagamaal 1.04.2004-21.04.2005. Mobiilpositsioneerimise andmestiku analüüs.
Teostaja: OÜ Positium koostöös TÜ geograafia instituudiga. Rein Ahas, PhD; Anto Aasa, MSc; Siiri Silm, MSc
Valminud: Juuli - September 2005
Seda uuringut ei ole hetkel enam võimalik internetis leida, kuid see on hea allikas Paavo väite kummutamiseks. Nimelt leidis Positium, et:
"Olulisemad turistide hulga poolest nähtavad üritused olid põllumajandusmessid ja
spordivõistlused. Konverentsid jätavad Tartu natuke väiksema jälje, näiteks
Pärnus on konverentside osatähtsus palju suurem (suuremad keskused?).
Aastavahetuse vene turistid on jätnud märgatava jälje ka Tartusse. (lk3)
Konverentsiturismi rakendamine vajaks ajalist ja ruumilist strateegiat. Hetkel on
Eesti suveturismipiirkonnad külmal aastaajal Tartu üritustega konkureerimas ja
positsioneerimise järgi näiteks Pärnu konverentsid Tartu üritustest suuremad. (lk 5)
Tartu seisukohas on oluline teada, et Pärnu ja Narva-Jõesuu turismi infrastruktuur on külmal aastaajal oluliseks konverentsiturismi konkurendiks, nende üritused ületavad oluliselt Tartu konverentside mahte.(lk 34)"
Järelikult võime arutelu kas Tartu või Pärnu jätkata ilma Tartut toetava konverentsiturismi argumendita. Pigem on konverentsiturism Pärnu kasuks.
Kõnekad on ka madalhooaegade turistide kontsentratsiooni kaardid Eestis.
 |
| Allikas: POSITIUM, 2005. lk. 10. |
 |
| Allikas: POSITIUM, 2005. lk. 11. |
Kus on Tartu turistid?
Peipsi ääres on lätlased kala püüdmas, Otepääl on turistid suusatamas ja Luhamaal piiri ületamas, kaardilt puudub aga sisuliselt Tartu... Mõttekoht. Via Baltica maantee (Tallinn-Pärnu-Riia) on selgelt turimisteekond ka talvel, ammugi siis suvel.
Tartu puhul selgub, et puudub eriline sessoone rütm ja eripära, selgitab POSITIUM:
"Tartus viibimine ei oma selget sesoonset rütmi ja ajalist seaduspära. (lk. 15)Järelikult Tartu lihtsalt ei olegi turismilinn. Tartu economic base on moodustunud teistest majandusharudest.
Faktoranalüüs toob nädalases turismikomponendis välja kaks olulist rütmi, tööpäevade ja puhkepäevade oma . Tartus on mõlemad komponendid üsna nõrgalt esindatud, turistide nädalases rütmis pole korrapära nagu Tallinnas või piiripunktides (lk. 17).
Nagu eelpool sesoonsuse juures mainitud, pole rahvuslik koostis Tartus otseselt sesoonsusest seotud. Teatud riikide esindajatel on küll erinev sesoonne muster. Kõige selgemalt on lätlastel ja rootslastel nädalane rütm ning sakslastel ning soomlastel suvine rütm. (lk. 18)"
Otsime andmeid ka teistest uuringutest.
Anto Aasa on kokku pannud powerpointi esitluse mobiilsuse uurimise teemal (vt: Mobiilpositsioneerimine inimeste mobiilsuse uurimisel.) Slaid 13 on kõnekas.
 |
| Allikas: Anto Aasa, http://www.slideshare.net/Statistikaamet/anto-aasa-mobiilpositsioneerimine-inimeste-mobiilsuse-uurimisel |
1) Tallinn on suur väliskülastajate tõmbekeskus
2) Tallinn-Pärnu-Ikla ehk Via Baltica on üsna aktiivne väliskülastajate liikumistee.
Via Baltica aga asetseb Rail Balticu praegusel kulgemissuunal üle Pärnu. Järelikult on senine Vabariigi Valitsuse otsus, ehitada Rail Baltica üle Pärnu, olnud õige algusest peale. Majanduslike positiivsete mõjude avaldumiseks läbi turisminduse on Pärnu sobivam linn kuna praeguseks juba valmis ehitatud majutus-taristu võimsus võimaldab suuremat hulka turistide teenindamist kui Tartu. Kui hakata Rail Balticat nihutama Tartu suunale väidetega mis ei vasta tõele, siis jõuame ainult väära ja suboptimaalse lahenduseni!
Via Baltica/Rail Baltica üle Pärnu loogilist paiknemist näitab ka järgmine graafik Rein Ahase poolt.
 |
| Allikas: Rein Ahas. |
Initsiatiivgrupp Eesti Rooma Klubi (ERK) jt on varasemalt avaldanud soovi liigutada Rail Balticu trass Tartu suunale. Rail Balticust Rahulikult blogi küsib, mis on sellise seisukoha täpsem põhjendus? Eelpool on mitmete uuringute põhjal selgitatud Tallinn-Pärnu-Riia trassi loogilist paiknemist. Samadest allikatest selgub, et hoopis Rail Baltic läbi Tartu oleks ebaloogilises asukohas. Vabarigi Valitsus on teinud õige otsuse.
Palun täpsemat selgitust, miks erinevalt mitmetest allikatest pärit vastupidisele infole on Tartu suund siiski õigem?
Mis on Rein Ahase, Anto Aasa ja POSITIUMi seisukoht küsimuses kas Rail Baltic üle Pärnu või Tartu? Võiksite mõtteid ja arvamust avaldada, saab sisukama debati!
No comments:
Post a Comment