Pärnumaa tööstusmaastikud... rabades

Rail Baltica kriitikud on väitnud, et Pärnu suunalise trassi üheks probleemiks on loodusküsimused, nt Hardo Aasmäe ja Toomas Kümmel on oma artiklis Maalehes kirjutanud:

 "Joonlaua meetodil ideaalmaastikule joonistatud Pärnu trass peab tegelikkuses hakkama looklema läbi asulate, ümber looduskaitsealade, soode ja metsade, nii et geograafide arvutustel võib see tulla ainult 20-40 km lühem olemasolevast Tartu-Valga trassist, samas märgatavalt kurvilisem."

Üldiselt on kogu artikkel täis loogikavigasid või lausa väärinformatsiooni. Demagoogia alla kuulub ka jutt loodusprobleemidest, kui ei räägita tööstustootmisest ja aktiivsest inimtegevusest (vaata järgnevalt). Naiivse inimese saab ära petta nõretava jutuga ja koledate metafooridega, nagu näiteks "loodusest läbi tungima" ja "otseteed raiuma". Kõlab koledalt! Kui öelda "raba" ja "loodusele kahjulik tegevus", siis enamus inimesi mõtleb midagi sellist: 

FOTO 1: Männikjärve raba. Allikas.

 Kena rabamaastik, kuid tegelikkus on see, et need rabad mis Rail Baltica trassile ette võivad jääda, on juba allutatud tööstuslikuks toomiseks. Nendes rabades pole loodust vaid käib SKP genereerimine ja raha teenimine. Rõhutamist vajab, et eelpool olev pilt ei ole raba kust Rail Baltica "läbi tungib". Tegelikkus on 180 kraadi vastupidine.

Rail Baltica trassi lähedusse jäävatest suuremates rabadest saab nimetada Lavassaare raba, Rääma raba, Kõrsa raba, Suursoo turbakarjäär Tootsis. Kõigis neis käib juba praegu aktiivne turbatootmine. 

FOTO 2: Rabad Pärnu ümbruses. Allikas: Google Maps

Rabad mis Rail Balticale ette jäävad on tegelikult sellised:

FOTO 3: Turba tootmine ettevõttes Tootsi Turvas. Allikas.

FOTO 4: Turba tootmine ettevõttes Tootsi Turvas. Allikas.

FOTO 5: Turba tootmine ettevõttes Tootsi Turvas. Allikas.

FOTO 6: Turba tootmine ettevõttes Tootsi Turvas. Allikas.

FOTO 7. Turbatootmine Lavassaare rabas. Allikas

 Rail Baltica ei lähe Pärnumaal mitte ainult läbi puutumatu looduse vaid lisaks läbi tööstusmaastike. Kus oli Aasmäe ja Kümmel siis kui algas turba tööstuslik tootmine rabades? Miks ei asunud võitlusse looduskaitsjad? Turba tootmine on  normaalne ja aktsepteeritav inimtegevuse osa. Turvast kasutatakse põllumajanduses, aianduses, bioenergia tootmiseks. Turvas on taastuv loodusvara. Pikemalt turbast ja turbatootmisest saab  lugeda Mäeinstituudi veebilehelt.

 Teine oluline nüanss millele Aasmäe ja Kümmel millegipärast tähelepanu ei taha pöörata on looduskaitse küsimused Tartu suunalise trassi juures. Tartu suunalisel trassil kerkivad samuti üles loodusküsimused ja seda ca 100 km ulatuses pikemalt. Ümber mõne raba sõitmine on sellegipoolest optimaalsem kui ümber Tartu sõitmine. Samuti on raudtee Tartu suumal tarastatud ja piiratud ning tekivad barjäärid loomadele mis tuleb lahendada ökoduktidega. Kümmel ja Aasmäe heidavad ka ette, et raudtee peab minema ringi ümber rabade ja metsade. Pärnu linna laienemist põhja poole segab juba praegu Rääma raba. Aga linn areneb sinna kus on vaba ruumi - Sindi, Sauga ja Audru suunas. Ei Via Baltica, Tartu maantee ega raudteed mõlemas suunas liigu mööda joonsirget trassi. Kõik nad teevad ümbersõite ja väldivad asulaid või loodusalasid.

On oht, et IMO väävlikütuste direktiiv suunab läbi kasvava kulu kaupasid maale. Kasu Läänemere reostatud looduskeskkonnale kuid kahju inimtegevusele. EL pikajaalised transpordipoliitikad suunavad transporti maanteelt kas merele või raudteele, samuti loodushoidu silmas pidades. Rail Baltic on Balti riikidele kasulik kuna aitab tagada vastavust rahvusvaheliste roheregulatsioonidega ja annab uue loodussõbraliku transporditelje ühenduse pidamiseks Euroopaga. Kui see tähendab, et peab mõnest aktiivse tööstustootmisega rabast mööduma või lausa läbima, siis see on aktsepteeritav kahju. Rail Baltic pole läbinisti halb projekt.

------------------------

 Summary in English: Some critics of Rail Baltica via Pärnu have argued that track option through Pärnu is problematic becauste nature related issues. For example Hardo Aasmäe and Toomas Kümmel have said in Maaleht´s article:

"Straight lines on "ideal" planning landscape would in reality meander through towns, around natural reserves, bogs and forests so according to geographers calculations track option via Pärnu would be only 20-40 km shorter compared to Tartu option, but on the same time is much more curvier".

In general the whole article is full of mistakes in logic or even contains false information. Talk about nature related problems is demagogy. Only a naive person will be fooled with ugly metaphors and sad stories of "going straight through nature" etc. Sounds scary! When people say "bog" or "natural hazard" then most people think of something similar as shown on photo 1.

A beautiful bog landscape but the reality is different - bogs that could get in the way of Rail Baltica construction are already in heavy industrial use. There´s no nature protected but GDP generated. So attention must be raised to the fact that photo 1 is not the example of bog landscape where Rail Baltica goes through. Instead the reality is 180 degrees different to that.

Bog Lavassaare, bog Rääma, bog Kõrsa and bog Suursoo are the largest bogs close to Rail Baltica various track options. You can see signs of industrial peat production in all of them. Please see photo 2. Photos from 3 to 7 show peat production in bogs. Rail Baltica is not cutting through untouched nature but through industrialized peat production areas. Where were Kümmel and Aasmäe when peat production has begun? Where were conservationists? Peat production is normal and acceptable part of human activity. Peat can be used in farming, gardening and green-power production. Peat is renewable energy source. For more information about peat and peat production, please see.

Another topic Aasmäe and Kümmel do not want to highlight is problems with nature protection on Tartu track option. Since Tartu option is longer, there are more questions to be solved as well. Going around one bog makes still more sense than making a road trip around Tartu. Rail Baltica via Tartu must be protected with fences as well just as railroad via Pärnu and railroad via Tartu will form barriers both to animals and to people.

There is a danger that sulphur directive by IMO brings modal backshift from sea to the land. On the same time long term transport policies of EU are forcing cargo to go from roads to sea or to railroad. The goal is same - to protect nature. Rail Baltic is useful for Baltics because it creates new nature friendly transport mode which is compatible with various eco-regulations in the future. When this means we must go around or even through some already heavily used and industrialized bog landscapes, then the "loss" is acceptable.